Petroskoi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 90.191.205.78 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Mardus.
42. rida:
Oma positsioonide kinnitamisel oli linna garnisonis kuni 15 000 sõjaväelast ja sama arvukalt asus laagrites kinnipeetuid. [[Soome]] [[okupatsioon]] Petroskois kestis 1001 päeva. Selle aja jooksul rajati slaavlastele kuus koonduslaagrit. Äänislinna sõjaväestaap, registreerides kohalikke elanikke, andis elamislubadeks sugulusrahvale rohelise ja slaavlastele punase isikutunnistuse. Jagati toidukaarte, kus sugulusrahvale pakuti enam võimalusi kui venelastele. Tänaval pidi slaavlane kandma punast käelinti ja nende lapsi ei lubatud linnakooli. Piirati sõnavabadust, keelati pidada koosolekuid ja rühmadesse kogunemist.Sõdurid toimetasid linnas läbiotsimisi ja elanikelt võeti ära toiduaineid, mis olid varutud üle lubatud normi. Trofeedena võeti kaasa ka meeldima hakanud esemeid, see oli sõjaväestaabi poolt ametlikult keelatud, ent üleastunuid ei karistatud. Omandiga seotud pahategijaid karistas tsiviilkohus, rindejoone ületajatele ja spioonidele määras sõjaväe välikohus surmanuhtluse. Sõjaväe valitsemisele allus kogu linn. Suur osa vene rahvusest elanikke paigutati koonduslaagritesse. Kõrvuti venelastega vangistati ka poliitiliselt mitteusaldusväärseid karjalasi. Vange ei piinatud ega otsesihis tapetud, nad said vaid üleastumiste korral ihunuhtlust keppide või nuutidega. Oli nälga suremist, nõrgemaid võttis tüüfus, tuberkuloos ja teised üldhaigestumised. Äänislinnas suri iga kahekümnes vaba inimene, laagrites iga viies. Sõja lõpuks jäi alles 4 koonduslaagrist.
Viimane rong väljus valgesoometaganejatega madudega Äänislinnast [[27]] [[juuni]] [[1944]], kell 21.30. Esimesed [[punaarmee|punaarmeelased]] jõudsid linna laevaga [[28]] [[juuni]] [[1944]], kell 10 hommikul. Jumal tänatud!
 
==Transport==