Luurelaev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|Venemaa [[Meridian-klassi luurelaev (paremal) ja väiksemad hüdrograafia- ja luurelaevad (vasakul) 2012. a]] Pil...' |
Resümee puudub |
||
3. rida:
[[Pilt:Oker A 53 Hamburg 2261.jpg|pisi|Saksamaa [[Oste-klassi luurelaev]] (abilaev) 2009. a]]
'''Luurelaev''' on [[sõjalaev]] ([[abilaev]]) või
Peamiselt koguvad luurelaevad tänapäeval luureinfot elektroonilise luure ehk [[signaalluure ]](SIGINT) meetodil.
== Tegevus ==
Luurelaevadega püütakse ja kuulatakse pealt teiste riikide raadiosidet, tsiviilsidet; registreeritakse lennuvahendite ja ujuvvahendite elektroonilisi signatuure ning jälgitakse nende liikumist. Jälgitakse ka ballistiliste rakettide starte jms. Selleks on luurelaevadel võimsad radarid, teleskoobid ja tundlikud raadiovastuvõtjad. Enamus aparatuurist on salastatud. Sageli on luurelaevadel ka enesekaitserelvastus.
Luurelaevad võivad olla "maskeeritud" [[kalapüügilaev]]adeks või [[hüdrograafialaev]]adeks (võimalus viibida põhjendatult samal merealal pikemat aega). Reaalselt nad tegevadki merel vastava tegevusega,
== Ajalugu ==
Esimesed spetsiaalsed luurelavead ehitati Külma sõja algul ja sellest ajast on need kõigi suurriikide relvastuses. Maailmas suurim luurelaev oli Nõukogude Liidus ehitatud [[Ural SSV-33]].
Eesti Mereväe käsutuses oli 1994-2000 a 2 Ida-Saksamaal valmistatud Kondor-klassi laeva, mis olid seadistatud luurelaevadeks. Samuti oli Veeteede Ametil 1990-ndail aastail endine vene hüdrograafialaev, mis oli kunagi ehitatud ka luurelaevaks ning omas vastavaid seadmeid. Luure eesmärgil neid teadaolevalt siiski ei kasutatud.
[[Kategooria:Sõjalaevad]]
|