Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Dilan069 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
Skylon kosmoselennuki disain kujutab endast vesinikkütusel töötavat piloodivaba õhulaeva, mis on võimeline startima tavaliselt lennuväljalt. Peale starti tõuseb lennuk 26 km kõrgusele ja kasutades atmosfääri olevat hapniku, saavutaks kiiruse 5.4 [[Machi arv|Machi]]. Järgmises etapis peaks Skylon lülituma ümber sisemise vedeldatud hapniku kasutamisrežiimi ja lendama [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] (Low-Earth orbit). Orbiidil olles oleks lennuk võimeline vabastama kuni 15 tonni lasti. Pärast oma ülesannete täitmist siseneks Skylon tagasi atmosfääri ja sooritaks maandumise lennuväljakule. Korduslennule saaks kosmoselennuk peale tehnilist kontrolli minna juba kahe päeva pärast.
 
Praegusel hetkel (2013) on Skyloni kosmoselennuk [[Reaction Engines Limited]] ettevõtte planeerimisjärgus projekt, mille elluviimiseks on vaja umbes seitse miljardit eurot. 2012. aastaks oli osaline rahastus juba olemas, näiteks SABRE mootorite väljatöötamine toimub [[Euroopa Kosmoseagentuur]]<nowiki/>i (ESA) grandi all. Jaanuaris 2011. aastal esitas REL [[Suurbritannia]] valitsusele taotluse projekti finantseerimiseks ning juba sama aasta märtsis tagati ettevõttele ~€350€300 miljonit dollariteurot SABRE mootori eeljahutamissüsteemi testimiseks, mida tagas hiljem ka edu<ref>http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-20510112</ref><ref>http://www.wired.com/autopia/2012/11/reaction-engines-hypersonic/</ref>. 2013. aasta juulis lubas [[Suurbritannia]] valitsus väljastada Skylon projekti rahastamiseks veel £3.22~€70 miljarditmiljonit eurot. Viimane toetus valitsuse poolt toetab projekti kriitilist faasi, kus peab valmis saama SABRE mootori esimene prototüüp.
 
Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis esimesed Skylon kosmoselennuki lennud peaksid toimuma 2019. aastal ning 2022. aastal peaks Skylon olema võimeline külastama [[ISS|Rahvusvahelist kosmosejaama]] (ISS). Kosmoselennuk on 300 km orbiidile suuteline viima kuni 15 tonni lisakoormust ja ISS juurde kuni 11 tonni lasti, mis on peaaegu 45% rohkem kui praegu kasutuses olev ESA ATV ([[Automated Transfer Vehicle]]).