Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dilan069 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Dilan069 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
= Skylon (kosmoselennuk) <ref>http://www.reactionengines.co.uk/space_skylon.html</ref> =
'''Skylon '''on kosmoselennuk, mille disainis [[Suurbritannia]] ettevõte [[Reaction Engines Limited]]<ref>http://www.reactionengines.co.uk/index.html</ref> (REL). Skylone kasutab [[SABRE]] mootoreid, mis on stardi ajal võimelised töötama kombineeritud tsüklis, kasutades nii kosmoselennuki pardal olevat vedeldatud hapniku, kui ka [[Maa (planeet)|Maa]] atmosfääri hapniku. [[SABRE]] mootorid on taaskasutatavad ja võimaldavad teha kuni 200 lendu. Taoline kosmoselaev võimaldaks plaanide kohaselt vähendada [[Maa (planeet)|Maa]] madalorbiidile ühe kilogrammi saatmise hinda kuni 20 korda (praeguolevast hinnast ~€15,000/kg kuni ~€650/kg).
 
Skylon kosmoselennuki disain kujutab endast vesinikkütusel töötavat piloodivaba õhulaeva, mis on võimeline startima tavaliselt lennuväljalt. Peale starti tõuseb lennuk 26 km kõrgusele ja kasutades atmosfääri olevat hapniku, saavutaks kiiruse 5.4 [[Machi arv|Machi]]. Järgmises etapis peaks Skylon lülituma ümber sisemise vedeldatud hapniku kasutamisrežiimi ja lendama Maa-lähedasele orbiidile (Low-Earth orbit). Orbiidil olles oleks lennuk võimeline vabastama kuni 15 tonni lasti. Pärast oma ülesannete täitmist siseneks Skylon tagasi atmosfääri ja sooritaks maandumise lennuväljakule. Korduslennule saaks kosmoselennuk peale tehnilist kontrolli minna juba kahe päeva pärast.
 
Praegusel hetkel (2013) on Skyloni kosmoselennuk [[Reaction Engines Limited]] ettevõtte planeerimisjärgus projekt, mille elluviimiseks Selle elluviimiseks on vaja umbes seitse miljardit eurot. 2012 aastaks oli osaline rahastus juba olemas, näiteks SABRE mootorite väljatöötamine toimub [[Euroopa Kosmoseagentuur]]<nowiki/>i (ESA) grandi all. Jaanuaris 2011 aastal esitas REL [[Suurbritannia]] valitsusele taotluse projekti finantseerimiseks ning juba sama aasta märtsis tagati ettevõttele ~€350 miljonit dollarit SABRE mootori eeljahutamissüsteemi testimiseks, mida tagas hiljem ka edu<ref>http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-20510112</ref><ref>http://www.wired.com/autopia/2012/11/reaction-engines-hypersonic/</ref>. 2013. aasta juulis lubas [[Suurbritannia]] valitsus väljastada Skylon projekti rahastamiseks veel £3.22 miljardit euro. Viimane toetus valitsuse poolt toetab projekti kriitilist faasi, kus peab valmis saama SABRE mootori esimene prototüüp.
 
Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis esimesed Skylon kosmoselennuki lennud peaksid toimuma 2019. aastal ning 2022. aastal peaks Skylon olema võimeline külastama [[ISS|Rahvusvahelist kosmosejaama]] (ISS). Kosmoselennuk on 300 km orbiidile suuteline viima kuni 15 tonni lisakoormust ja ISS juurde kuni 11 tonni lasti, mis on peaaegu 45% rohkem kui praegu kasutuses olev ESA ATV ([[Automated Transfer Vehicle]]).
13. rida:
[[File:Skylon colour.svg|thumb|right|350px|REL poolt disainitud Skylon lennuki külgvaade. ]]
Skylon, mis peaks valmima 2019. aastaks, on üheastmeline Maa-lähedasele orbiidile lendav kosmoselennuk. Skylon disaini väljapakkujad väidavad, et mitmeastmelisus tekitaks erinevaid probleeme, mille pärast on väga raske või üldse võimatu taastada ja taaskasutada mitmeid kosmoselaeva osi, mis omakorda viib suurte kuludeni. Kulude vähendamiseks on Skyloni kosmoselennuki disain loodud sarnaneselt tavalisele lennukile, mis suudab startida tavaliselt lennuväljalt ning sarnaselt lennukitele samasse kohta ka maanduda.
=== SABRE mootorid<ref>http://www.reactionengines.co.uk/sabre_howworks.html</ref> ===
Üks peamistest Skylon kosmoselennuki eripäradest on mootor nimega SABRE. See mootor on disainitud töötama väga sarnaselt tavaliste [[Reaktiivmootor|reaktiivmootoritega]], mille abil lennuk saavutab 5.4-5.5 [[Machi arv|Machilise]] kiiruse (1700 m/s) ja 26 km kõrguse. Sellest kõrgusest kõrgemal lähevad mootori õhulõõrid kinni ja mootor hakkab töötama kui üliefektiivne rakett, kuni saavutab vajaliku orbitaalkiiruse. SABRE mootor ei ole tavaline [[scramjet]] mootor, vaid kombineerib endas eeljahutamisega [[Reaktiivmootor|reaktiivmootori]], [[õhu otsevooluga reaktiivmootor|õhu otsevooluga reaktiivmootori]] ja [[Raketimootor|raketimootori]]. Alguses ei eksisteerinud sellise mootori jaoks vajalikku jahutamistehnoloogiat, aga projekti algusjärgus tehtud uuringute abil leiti, et nõutud [[jahutussüsteem]]<nowiki/>i jõudlust on võimalik saavutada.
 
22. rida:
Kuna mootorid kasutavad madalatel kõrgustel [[Atmosfäär|atmosfääri]] hapniku, saadakse väga suur eriimpulss ja kütust läheb viis korda vähem, kui tavalistel rakettidel. Sellest tulenevalt muutub start väiksema kütusmahuga võimalikuks. See omakorda tähendab, et vajatakse vähem tõukejõudu ja suudetakse vähendada mootorite suurust ning kasutada õhkutõusuks lennukiga sarnase disainiga kosmoselennukit. Tiibade kasutamine võimaldab palju efektiivsemalt ületada Maa gravitatsioonijõudu, mis omakorda jälle vähendab lennu jaoks vajaliku kütuse kogust.
 
=== Kere ja struktuur<ref name=":0">http://www.reactionengines.co.uk/space_skylon_tech.html</ref> ===
Skylon kosmoselennuki [[kere]] [[raam]] plaanitakse teha [[Süsinikkiud|süsinikkiududest]], mis tagavad kerge ja tugeva [[Struktuur|struktuuri]]. Raam hakkab toetama [[keraamika|keraamilise]] kattega kaetud [[Alumiinium|alumiiniumist]] paake. Raami tühimikud täidetakse mitmekihilise [[termoisolatsioon|termoisoleeritava]] [[materjal|materjaliga]].
 
31. rida:
 
Skyloni pardakoormus võib olla oluliselt suurem, kui tavalistel rakettidel ja kosmoselennuk lubatakse teha täielikult taaskasutatavaks (kuni 200 korda või rohkem).
== Spetsifikatsioonid<ref name=":0" /> ==
[[File:Skylon.svg|thumb|right|Skylon lennuki joonis mastaabiga, mis sobib Skylon mõõtmete hindamiseks.|367x367px]]
* Meeskond: 0, kosmoselennuk on kaugjuhitav.