Anija mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Anija mõisast (saksa k Hannijöggi, hiljem Annia) on esmateateid alatesesmateated [[1482]]. aastast, mil ta kuulus [[Hermann Zoege]]le. Tõenäoliselt on mõis asutatud millalgi [[1355]]. ja 1482. aasta vahelisel ajal. Zoegede[[Zoege]]de kätte jäi mõis kuni [[1671]]. aastani mil selle ostis [[Jakob Staël von Holstein]]. Peale ostu lasi uus omanik Anijale püstitada kahekorruselise kivist häärberi, kuid juba siis on seal märgitud ka vanema, tõenäoliselt keskajast pärineva mõisamaja varemete olemasolu. Arvatavasti just Anija mõisahoone sai [[17. sajand]]i lõpul meie päevini säilinud [[Maardu mõis|Maardu]], [[Palmse mõis|Palmse]] ja [[Aa mõisahoonetemõis]]ahoonete ehitamisel eeskujuks. [[Staël von Holstein]]ide aadliperekonnaga jäi Anija seotuks järgmiseks 170 aastaks, v.a lühike periood 1770ndatel, mil mõis oli panditud [[Maydellidel]]e.

Staël von Holsteinide aadliperekonnaga jäi Anija seotuks järgmiseks 170 aastaks, v.a lühike periood 1770ndatel, mil mõis oli panditudPraegune [[Maydellidelklassitsism]]e. Praegune klassitsismi sugemetegaisugemetega [[barokk|barokne]] kahekorruseline peahoone valmis mõisas ajavahemikul [[1800]]-[[1802]], mil mõisa omanikuks oli [[Matthias Staël von Holstein]]. [[19. sajand]]i teisel on hoonet vasakult otsas köögiploki näol pikendatud, [[heimatsiil]]is veranda (praegu varemeis) lisati tagaküljele 20. sajandi alguse paiku. 18.-19. sajandist pärineb mõisas ka hulk kõrvalhooneid, sh kaaristuga ait (harvaesinevalt kahekorruseline) ning sisehooviga tall-tõllakuur-karjakastell (viimane on meieni säilinud osaliselt ja tugevalt ümber ehitatudümberehitatud kujul).