Redaktsioon: 29. oktoober 2013, kell 08:37 redigeeri Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. detsember 2013, kell 17:41 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 395 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
26. rida: Pika kaelaga lauto ilmus [[Vana-Kreeka]]sse [[4. sajand eKr\|4. sajandil eKr]]<ref name=muusikast/>. Vanad kreeklased nimetasid lautot '''panduuraks'''<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 18</ref>. Kreekast levis lauto [[Etruuria]]sse ja [[Vana-Rooma\|Rooma]]<ref name=muusikast/><ref name=Antiigileksikon/>. Roomlased hindasid lautosid nagu teisigi keelpille kõrgelt<ref name=Antiigileksikon/>. [[5. sajand]]il mängiti lautot [[Bütsants]]is ja [[Liibüa]]s<ref name=muusikast/>. [[10. sajand]]il jõudis see [[India]]sse<ref name=muusikast/>. Tänapäeva lauto on otseselt arenenud araabia pillist, mille nimi oli ~~'''ud'''~~[[uud]]. See oli lühikese kaela ja 4 keelega pill, mida mängiti lipitsaga. [[Meka]]s tunti seda juba [[6. sajand]]il. See oli häälestatud [[kvart]]idesse. Mekas lisati pillile veel 2 keelt. [[Euroopa]]sse tõid udi [[maurid]] [[Hispaania]] vallutamise ajal, kuid teistesse Euroopa maadesse jõudis see alles [[13. sajand]]il.<ref name=muusikast/> [[Pilt:Hendrick ter Brugghen, Young Woman Tuning a Lute, 1626-7.jpg\|pisi\|Hendrick ter Brugghen. Noor naine lautot häälestamas (1626–27)]]

Lauto: erinevus redaktsioonide vahel