Lineaarne pingestabilisaator: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
42. rida:
==Pingestabilisaatorite liigkoormuskaitse==
Jadastabilisaatori liigkoormamisel kasvab reguleerelemendil eralduv võimsus ja temale rakenduv pinge (olles lühise korral võrdne sisendpingega), mille tagajärjeks on reguleertransistori soojuslik või elektriline läbilöök.<br /><br />
'''Piiramistakisti''' Alaldi ja stabilisaatori vahele ühendatakse takisti
<math>R_p\ge\frac{U_0}{0,7P_cmax}-R_ia</math>,<br />kus ''U<sub>0</sub>'' on alaldi väljundpinge voltides, ''P<sub>cmax</sub>'' transistori suurim lubatav hajuv võimsus ja ''R<sub>ia</sub>'' alaldi sisetakistus oomides. <br />
'''Üledimensioneerimine'''<br />
Reguleerelemendi transistorid valitakse 5...10-kordse võimsusvaruga, nii et voolu lähenedes väärtusele Us/Ria, ei ületata suurimat transistoril hajuvat võimsust Pcmax. Selline lahendus toimib suhteliselt nõrga (kuni 0,1 A) koormusvoolu korral. Kestva lühise korral tuleb transistor paigutada jahutusradiaatorile.
Nii piiramistakisti kasutamisel kui ka üledimensioneerimisel peab transistori lubatav kollektoripinge Ucemax olema kõrgem alaldi väljundpingest.<br />
'''Rööpstabilitron'''<br />
Reguleertransistori kaitsmine tema kollektori ja emitteri vahele ühendatava võimsusstabilitroniga. Lülitust kasutatakse mõnesaja milliamprise koormusvoolu korral. Stabilitroni pinge Uz peab olema selline, et ta hakkab juhtima, kui pingelang transistoril tõuseb väärtuseni, mil temal eralduv võimsus ulatub lubatava piirini.
'''Sulavkaitse'''<br />
Kiirsulav kaitse (tüübitähisega F) ühendatakse toiteallika ja stabilisaatori vahele. Selle parameetrite leidmisel leitakse kõige pealt, pingestabilisaatori väljundi lühise korral, reguleertransistorit läbiv vool. Kui selle tõttu ületatakse transistori suurim lubatav hajuv võimsus, tuleb toiteallika ja stabilisaatori vahele ühendada piiramistakisti.
==Kiipstabilisaatorid==
| |||