ISCSI: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Parandasin viidete vormistust |
||
1. rida:
'''iSCSI''' (lühend ingl. nimetusest'' '''Internet Small Computer System Interface''''') on üks internetiprotokollistikul põhinev versioon salvestivõrgust (SAN'ist), mis võimaldab võrgu abil mäluseadmeid jagada. iSCSI töötati välja IBM’i ja CISCO poolt<ref name="history">[https://www.research.ibm.com/haifa/projects/storage/iSCSI/history.html
Erinevalt füüsilistest SCSI standarditest on SCSI käskude edastamisel võrgupakettide abil võimalik andmeid vahetada pikkade vahemaade tagant. iSCSI protokoll on SAN'i tehnoloogia kiiruse ja võimekuse arendamisel üks tähtsamaid suundi. Tänu TCP/IP võrkude laialdasele levikule saab iSCSI standardit kasutada, et vahetada andmeid kohtvõrgu (LAN'i), laivõrgu (WAN'i) või interneti abil.<ref name="desc">[http://searchstorage.techtarget.com/definition/iSCSI
== Eellugu ==
Keskselt hallatavate mäluseadmete nõudluse kasvades ja serveritega mitte otseühenduses olevate mäluseadmetaga suhtlemise tarviduse kasvades loodi eri meetodeid antud vajadustele vastamiseks. Enimlevinud tehnoloogia selles vallas enne iSCSI tehnoloogiat oli kiudkanal(ingl. Fibre Channel) ehk FC, mis oli küll kiirem, aga samas omajagu keerulisem ja kallim, kui tol ajal levinud teised tehnoloogiad. Lisaks oli FC'il puudujääke aadressihalduses ja turvalisuses. Nendele puudustele vaatamata sai kiudkanalist standard, mis on levinud paljudes ettevõtetes. Kiudkanali kallidus ja keerulisus olid üheks peamiseks takistuseks SAN'i eeliste ning võimaluste efektiivsemal ärakasutamisel. FC'i loojate esmane lubadus oli võimaldada 1 Gb/s andmeedastuskiirust. Kui Ethernet saavutas samuti kiiruse 1 Gb/s, oli aina reaalsem mõte, ühendada seadmed omavahel Etherneti abil ja edastada SCSI pakette internetipakette kasutades. Sellest tulenevalt alustati iSCSI standardi loomisega. <ref name="whitepaper">[http://www.celeros.com/pdf/iscsi_whitepaper.pdf
== Ajalugu ==
21. rida:
iSCSI algatajaks (ingl. iSCSI initiator) kutsutakse klienti iSCSI salvestivõrgus. iSCSI algatajal on võimalik ühenduda serveriga (iSCSI objektiga), millele ta saadab IP-pakettide abil SCSI käske.
On olemas järgnevad iSCSI algataja tüübid: <ref name="basics">[http://www.thomas-krenn.com/en/wiki/ISCSI_Basics
# iSCSI riistvarapõhine algataja (ingl. iSCSI Hardware Initiator): PCI-X või PCIe kaart, mis hõlmab endas iSCSI funktsionaalsust. Sellist kaarti nimetatakse iSCSI HBA-ks ehk iSCSI peremeesseadme siini adapteriks (ingl. Host Bus Adapter). Serveri operatsioonisüsteemis paistab selline seade olevat RAID kontroller või kiudkanali HBA. iSCSI HBA abil on võimalik läbi iSCSI teostada serveri või personaalarvutite alglaadimist.
# iSCSI tarkvarapõhine algataja(ingl. iSCSI Software Initiator): iSCSI algataja, mis on realiseeritud läbi tarkvara. Kõiki arvutusi antud konfiguratsioon puhul sooritab peremeesseadme protsessor, mitte teised riistvarakomponendid. Tänu tänapäevaste protsessorite suurele jõudlusele ei ole sellise lahenduse kasutamine enam probleem. iSCSI objektidega suhtlemiseks saab kasutada tavalisi võrgukaarte.
53. rida:
Peamine adresseeritav üksus iSCSI puhul võib olla algataja, objekt või mõlemad korraga. iSCSI nime konstrueerimise nõuded on kirjas [[https://tools.ietf.org/html/rfc3720 RFC3720]] standardis.Nii algatajatel kui objektidel on vaja eristumiseks nime, et iSCSI mäluressuresse saaks hallata olenemata asukohast. iSCSI nimi on unikaalne tunnus, et sooritada andmepakettide autentimist ja eristada iSCSI mäluresursse. Et kindlustada kadudeta iSCSI pakettide liikumist on iSCSI nimed seotud kindlate seadmete mitte võrgukaartidega.
iSCSI standardis on nimed ja aadressid rangelt eristatud: <ref name="rfc">[http://www.networksorcery.com/enp/rfc/rfc3721.txt
* iSCSI nimi on asukohast sõltumatu ja püsiv iSCSI osapoole tunnus, mis on tema eluea jooksul alati sama.
* iSCSI aadress määratleb peale iSCSI nime veel ka tema asukoha. Vastav aadress koosneb domeeninimest või IP aadressist, TCP pordi numbrist(ainult objekti puhul) ja iSCSI osapoole nimest. Ühel iSCSI osapoolel võib olla ükskõik mitu aadressi, mis võivad pidevalt muutuda, eriti kui nad on määratud DHCP abil.
165. rida:
=== CHAP autentimine ===
CHAP ehk väljakutse ja kätlusega autentimisprotokoll (ingl. Challenge Handshake Authentication Protocol) on kõige elementaarsem turvalisuse tase.CHAP protokolli kasutatakse osapoolte autentimiseks ja see põhineb osapoolte vahelisel jagatud võtmel. <ref name="security">[http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc754658.aspx
Eksisteerib kahte sorti CHAP autentimist: <ref name="security" />
178. rida:
== iSCSI eelised ==
* iSCSI protokollil on salvestivõrku (SAN’i) kasutades mitmeid eeliseid FC ehk kiudkanali ees: <ref name="benefits">[http://iscsi.starwindsoftware.com/
* iSCSI kasutab üldlevinud võrgustandardeid: Ethernet ja TCP/IP. Erinevalt rohkem oskusi-ja teadmisivajavast FC tehnoloogiast on enamus IT administraatoreid juba tuttavad TCP/IP’ga.
* Üldised andmeladustus kulud on väiksemad: iSCSI salvestivõrku(SAN) on lihtsam paigaldada ja hooldada kui kiudkanalit kasutades. iSCSI vähendab vajadust andmehaldusadministraatori järgi.
187. rida:
== Alglaadimine võrgust ==
iSCSI abil on võimalik sooritada alglaadimist salvestivõrgus asuvalt kettalt, mis sisaldab endas alglaadimistarkvara. Seade, mis sooritab alglaadimist võrgust ei pea kasutama tema enda ketastele installeeritud operatsioonisüsteemi.<ref name="boot">[http://pubs.vmware.com/vsphere-51/index.jsp#com.vmware.vsphere.storage.doc/GUID-2A66A330-A9E5-460B-8982-54A1B1C38C02.html
* iSCSI riistvarapõhist lahendust kasutades on võimalik seade vastavalt seadistada, et alglaadimisprotsess toimuks kasutades salvestivõrgus paiknevat ketast. Sellist lahendust kasutades ei pea arvutis olema ühtegi füüsilist ketast. <ref name="boot" />
* Teine võimalus on kasutada iSCSI alglaadimistarkvara tablelit (iBFT’d) toetavat võrgukaarti, mille korral BIOS tuvastab iSCSI alglaadimistarkvara tabeli võrgukaardilt ja kasutab seal paiknevaid parameetreid, et ühenduda iSCSI objektiga. Sarnaselt iSCSI riistvarapõhise lahendusega ei pea ka antud juhul olema arvutis füüsilisi kettaid, kuna info, mille abil võrgust alglaadimist sooritada, paikneb võrgukaardil.<ref name="ibft">[http://pubs.vmware.com/vsphere-51/index.jsp?topic=%2Fcom.vmware.vsphere.storage.doc%2FGUID-03E73408-076A-4A7F-9732-3BB816A16CA1.html
* Ilma iBFT toeta võrgukaardi korral on võimalik sooritada kettavaba alglaadimist võrgust püsimälu flashimist võimaldava võrgukaardi ja spetsiaalse tarkvara abil. Selleks populaarseim tarkvara on iPXE, mis võimaldab peale võrgukaardi flashimist kasutada buudieelset täitmiskeskkonda (PXE’i), et ühenduda iSCSI objektiga, kus paikneb alglaadimistarkvara. Lisaks sellele on võimalik buudieelset täitmiskeskkonda(PXE’d) kasutada luues iPXE programmi sisaldava buuditava mäluseadme. <ref name="ipxe">[http://ipxe.org/ "iPXE tarkvara koduleht"]. Vaadatud 08.12.2013</ref>
== Viited ==
{{viited}}
| |||