|
sa oled neeger
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Ch-map.png|400px|right|Hiina]]
'''Hiina''' ([[traditsiooniline hiina kiri|traditsioonilises hiina kirjas]] 中國; [[lihtsustatud hiina kiri|lihtsustatud hiina kirjas]] 中国; ''[[pinyin]]''<font>'is</font> ''Zhōngguó'') on maa ja muistne [[tsivilisatsioon|tsivilisatsioonipiirkond]] [[Kaug-Ida]]s, mis alates [[1949]]. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb [[Mandri-Hiina]]t, [[Hongkong]]i ja [[Aomen]]i) ning [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] (valitseb Taiwani ning mõningaid [[Fujian]]i ja [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina mere]] saari) vahel.
Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas [[Päris-Hiina]] kohta või siis (tavalisemalt) mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka [[Mandžuuria]]t, [[Sise-Mongoolia]]t, [[Tiibet]]it ja [[Xinjiang]]i (vaata [[Hiina haldusjaotus]]). Ajakirjanduses mõistetakse "Hiina" all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki (millest on juttu käesolevas artiklis allpool) ja "[[Taiwan]]i" all Hiina Vabariiki (millest on juttu artiklis [[Taiwan]]).
Ajaloolised [[Hiina pealinnad]] on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on [[Nanjing]], [[Peking]], [[Xi'an]] ja [[Luoyang]]. Poliitiliselt ühendatud ühtse keskvalitsusega Hiinas on eril ajajärkudel ametlike riigikeeltena kasutatud [[hiina keel]]t, [[mongoli keel]]t ja [[mandžu keel]]t.
Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt [[Qini dünastia]] nimest. Enne [[Euroopa]]sse jõudmist käis see sõna [[Siiditee]]l läbi mitmest keelest. (Vaata ka: [[Hiina ajalugu]], [[Hiina maailma keeltes]])
==Hiina Rahvavabariik==
{{Riik
| riiginimi = Hiina Rahvavabariik
| omastav = Hiina Rahvavabariigi
| omakeelne_nimi_1 = hiina | 中华人民共和国 | Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó
| omakeelne_nimi_2 = | |
| omakeelne_nimi_3 = | |
| omakeelne_nimi_4 = | |
| omakeelne_nimi_5 = | |
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapi_laius = 100px
| asendikaart = China in its region (claimed hatched).svg
| kesk_laius =
| kesk_pikkus =
| mastaap =
| deviis =
| riigikeel = [[hiina keel]]
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Peking]]
| riigipea_ametinimi2 =
| riigipea_nimi_2 =
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Xi Jinping]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Li Keqiang]]
| pindala = 9 640 821{{lisa viide}}
| rahvaarv = 1 339 724 000 (2010)<ref>http://www.doctin.vn/dan-so-trung-quoc-hien-la-1339724000-nguoi-616041.aspx</ref>
| rahvastiku_tihedus = 139,6
| iseseisvus = [[1. oktoober]] [[1949]]
| valuuta = [[Hiina jüaan|Jüaan]] (CNY), [[Aomen]]is [[Macau pataca]], [[Hongkong]]is [[Hongkongi dollar]]
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] +8
| hümn = [[Yiyongjun Jinxingqu|Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ]]
| usund =
| tippdomeen = .cn
| telefonikood = 86
| riigikord =
| SKT = 5,88 triljonit [[USA dollar]]it (2010)<ref name="eee">[http://www.e24.ee/?id=387949 e24.ee] vaadatud 24.02.11</ref>
| SKT_elaniku_kohta = 4500 dollarit (2010) <ref name="eee" />
| rok-i_kood = CHN
| märkused =
}}
'''Hiina Rahvavabariik''' (lühendatult '''Hiina RV''' või Hiina; [[hiina keel]]es '''中华人民共和国''' (''Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó'')) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest [[1949]] on seda juhtinud [[Hiina Kommunistlik Partei]]. See on maailma rahvarikkaim riik, mille [[rahvaarv]] ületab 1 250 000 000, kellest enamik on [[hiinlased]]. Pindalalt on Hiina [[Kaug-Ida]]s suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on [[Afganistan]], [[Bhutan]], [[India]], [[Kasahstan]], [[Kõrgõzstan]], [[Laos]], [[Mongoolia]], [[Myanmar]], [[Nepal]], [[Pakistan]], [[Põhja-Korea]], [[Tadžikistan]], [[Venemaa]] ja [[Vietnam]].
===Territoorium===
[[Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon]] vihjab [[preambula]]s, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt [[Taiwani poliitiline staatus|Taiwani poliitilisest staatusest]]. Ka [[Hiina Vabariik]] ([[Taiwan]]i ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga "[[Mandri-Hiina]]" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja [[erihalduspiirkond|erihalduspiirkonnad]] [[Hongkong]]i ja [[Aomen]]i).
===Rahvastik===
[[2000]]. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Hiina rahvastikust [[hiinlased]] 91,59%, [[tšuangid]] 1,28%, [[mandžud]] 0,84%, [[hueid]] 0,78%, [[miaod]] 0,71%, [[uiguurid]] 0,66%, [[tuijad]] 0,63% ja teistest rahvustest inimesed 3,51%.
===Poliitika===
{{vaata|Hiina poliitika}}
Hiina on [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] võimu all ning kuulub seega [[sotsialistlik riik|sotsialistlike riikide]] hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka [[autoritarism|autoritaarseks]]. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi [[riigikapitalism]]iks, sest alates [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam [[kapitalism]]i elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi.
Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid [[liberaliseerimine|liberaliseerimise]] märke, näiteks [[mitmeparteisüsteem]] ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhus kontroll [[kaadrid|kaadrite]] üle.
Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid.
[[Sõnavabadus]] on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse [[ajakirjandus]]el käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike [[korruptsioon]]i ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem.
On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav [[töötus]].
Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud [[Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents]]. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju.
===Haldusjaotus===
{{vaata|Hiina haldusjaotus}}
Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi (省 shěng) üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks [[Taiwani provints]]i (台湾 ''Táiwān''), mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks (sellest on lähemalt juttu artiklis [[Taiwani staatus]]). Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus [[Lõuna-Hiina mere saared|Lõuna-Hiina mere saartele]]. Peale provintside on Hiina [[1. järgu haldusüksus]]teks veel 5 autonoomset piirkonda (自治区 ''zìzhìqū''), millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 keskvalitsuse otsealluvuses olevat linna (直辖市 ''zhíxiáshì'') ja 2 [[erihalduspiirkond]]a (特别行政区 ''tèbié xíngzhèngqū'').
Järgneb Hiina RV kontrolli all olevate 1. järgu haldusüksuste loend.
<table border="0">
<tr><td>
'''Provintsid'''
*[[Anhui]] (安徽省)
*[[Fujian]] (福建省)
*[[Gansu]] (甘肃省)
*[[Guangdong]] (广东省)
*[[Guizhou]] (贵州省)
*[[Hainani provints|Hainan]] (海南省)
*[[Hebei]] (河北省)
*[[Heilongjiang]] (黑龙江省)
*[[Henan]] (河南省)
*[[Hubei]] (湖北省)
*[[Hunan]] (湖南省)
*[[Jiangsu]] (江苏省)
*[[Jiangxi]] (江西省)
*[[Jilini provints|Jilin]] (吉林省)
*[[Liaoning]] (辽宁省)
*[[Qinghai]] (青海省)
*[[Shaanxi]] (陕西省)
*[[Shandong]] (山东省)
*[[Shanxi]] (山西省)
*[[Sichuan]] (四川省)
*[[Taiwan]] (台湾省)
*[[Yunnan]] (云南省)
*[[Zhejiang]] (浙江省)
</td><td valign="top">
'''Autonoomsed piirkonnad'''
*[[Guangxi]] Tšuangi autonoomne piirkond (广西壮族自治区)
*[[Sise-Mongoolia]] autonoomne piirkond (内蒙古自治区)
*[[Ningxia]] Huei autonoomne piirkond (宁夏回族自治区)
*[[Xinjiang]]i Uiguuri autonoomne piirkond (新疆维吾尔自治区)
*[[Tiibeti autonoomne piirkond]] (西藏自治区)
<br>
'''Omavalitsusüksused'''
*[[Beijing Shi|Peking]] (北京市)
*[[Shanghai Shi|Shanghai]] (上海市)
*[[Tianjin Shi|Tianjin]] (天津市)
*[[Chongqing Shi|Chongqing]] (重庆市)
<br>
'''Erihalduspiirkonnad'''
*[[Aomen]] (澳门)
*[[Hongkong]] (香港)
</td></tr>
</table>
[[Hiina]] Rahvavabariigis ([[Mandri-Hiina]]s) on 2. järgu haldusüksused ringkonnad (地区 ''dìqū''), autonoomsed ringkonnad (自治州 ''zìzhìzhōu''), ringkonna õigustega linnad (市 ''shì''), aimakid (Sise-Mongoolias, 盟 ''méng'', (mongoli k. ''ayimay'')).
[[Hiina]] Rahvavabariigis ([[Mandri-Hiina]]s) on 3. järgu haldusüksused [[maakond|maakonna]] tasemel (县级, ''xiànjí''). Need on:
**[[maakond]] (县, ''xiàn'')
**[[autonoomne maakond]] (自治县, ''zìzhìxiàn'')
**[[hošuun]] ((旗, ''qí'')
**[[autonoomne hošuun]] (自治旗, ''zìzhìqí'')
*[[maakonna õigustega linn]] (县级市, ''xiànjíshì'')
**[[Ala (Hiina)|ala]] (市辖区, ''shìxiáqū''; 区, ''qū'')
**[[metsa-ala]] (林区, ''línqū'')
**[[eri-ala]] (特区, ''tèqū'')
Seisuga 31. detsember 2004 oli Mandri-Hiinas 2862 3. järgu haldusüksust: 852 ala, 374 maakonnaõigustega linna, 1464 maakonda, 117 autonoomset maakonda, 49 hošuuni, 3 autonoomset hošuuni, 2 eri-ala ja üks metsa-ala.
==Teadus ja tehnoloogia==
Hiinast tulnud tehnilisi leiutisi:
{{veerud}}
*Aasia [[abakus]]
*[[Trükitehnika]]<!-- / * Block [[Printmaking]] -->
*[[Metallisulatusahi]]<!-- kas mitte metalli suruõhukuumuti või -ahi?-->
*[[Pronks]]
*[[Nihik]]
*[[Kell]]
*[[Kompass]]
*[[Vibu]]
*[[Kuivdokk]]<!-- dry dock -->
*[[Lehvik]]<!-- [[fan (implement)|fan]] -->
*[[Ilutulestik]] ja tahkekütuse [[rakett]]<!-- solid-fuel rocket-->
*[[Kalastusõng]] (konks)<!-- Fishing pole (hook) -->
*[[Püssirohi]]
*[[Purilennuk]]<!-- Glider, purjelentokone -->
{{veerud-piir}}
*[[granaat (lõhkekeha)|Granaat]]
*[[Kuumaõhupall]]<!-- mis ja kus käib kokku ja lahku?-->
*[[Tuulelohe]]
*[[Lakk]]<!-- "Lacquer"; võib olla hoopiski glasuur, aga teistes keeltes on ka lakk-->
*[[Tikud]]
*[[Paber]]
*[[Paberraha]] ja selleks vajalikud rahandusinstitutsioonid
*[[Langevari]]
*[[Naftapuurkaev]]<!-- pigem petroleum well, mis võib ka olla naftapuurkaev vms-->
*[[Kolbpump]]<!-- piston pump; roosti keeles kolv ja saksa keeles Kolben; võib olla kolvipump-->
*[[Portselan]]
*[[Propeller]]
*[[Reljeefkaart]]
{{veerud-piir}}
*[[Tüür]]
*[[Reaskülvik]]<!-- seed drill -->
*[[Seismograaf]]
*[[Siid]]
*[[Sadulajalus]]
*[[Rippsild]]
*[[Tualettpaber]]
*[[Hambahari]]
*[[Vihmavari]]<!--ka päevavari-->
*[[Tapeet]]
*[[Kotikäru]]<!--see, mis keskelt ühe rattaga ja mida peab kahel käel hoidma mõnedes slaavi keeltes "tatška"-->
*[[Viski]] (meditsiinilises/kirurgilises kasutuses)
{{veerud-lõpp}}
==Vaata ka==
*[[Hiina Rahvavabariigi vapp]]
*[[Hiina ajalugu]]
*[[Hiina filosoofia]]
*[[Hiina kirjandus]]
*[[Hiina kultuur]]
*[[Hiina kunst]]
*[[Huangdi Neijing]]
*[[Hiina budism]]
*[[Hiina jalgpallikoondis]]
*[[Guangzhouwan]]
*[[Ühe lapse poliitika]]
*[[Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemia]]
== Ajakirjanduskajastus ==
* [http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews%5Btt_news%5D=1513&tx_ttnews%5BbackPid%5D=615&cHash=eb24adeb7b Hiina tõus ja kaasaja maailm Kas Hiina tõus viitab ammu ennustatud Õhtumaa allakäigule?], Diplomaatia nr 10 (110) oktober 2012, lk 9.
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
{{vikisõnastikus|Hiina Rahvavabariik}}
* [http://www.bbc.co.uk/blogs/thereporters/jamesreynolds/ James Reynolds' China]
* [[Mihkel Mutt]]. [http://www.postimees.ee/?id=128470 Hiina mõistatused ja imed] – Postimees.ee, 6. juuni 2009
* [http://kristonikkolo.blogspot.com Kristo Nikkolo Aasia blogi]
* Olev Remsu, Kevad Hiinas, Eesti Keele Sihtasutus 2002
{{Vikisõnaraamatus}}
{{Aasiariigid}}
{{Coordinate |NS=32.8 |EW=103.08333333 |type=country |region=CN}}
[[Kategooria:Hiina| ]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
{{Link FA|eu}}
{{Link FA|sco}}
{{Link GA|de}}
{{Link GA|id}}
{{Link FA|ar}}
| 