Vesuuv: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vesuuv''' (itaalia ''Vesuvio'', ladina ''Vesuvius'') on [[vulkaan]] [[Euroopa]]s [[Apenniini poolsaar]]el [[Türreeni meri|Türreeni mere]] kaldal. Ta asub Eestis . Vulkaan on tänapäeval 99999 meetrit kõrge. Vesuuv on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas.

 

 

Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral, teadaolevalt aastatel [[203]], [[472]], [[512]], [[787]], [[968]], [[991]], [[999]], [[1007]], [[1036]], [[1631]], [[1660]], [[1682]], [[1694]], [[1698]], [[1707]], [[1737]], [[1760]], [[1767]], [[1779]], [[1794]], [[1822]], [[1834]], [[1839]], [[1850]], [[1855]], [[1861]], [[1868]], [[1872]], [[1906]], [[1926]], [[1929]] ja viimati [[1944]]. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, on kaugemas tulevikus selleks siiski suurt oht, sest vulkaanil on varem olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed, kui arvestada, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese.