Andmete pakkimine: erinevus redaktsioonide vahel

P
Kadudeta andmete pakkimise [[Algoritm|algoritmid]] tavaliselt kasutavad ära statistilist liiasust, et esitada andmeid sisutihedalt ilma informatsiooni kaotamata. Kadudeta andmetihendus on võimalik, sest enamus päris maailma andmetest sisaldab statistilist liiasust. Näiteks, üks pilt võib endas kanda värvide piirkondi, kus värv ei muutu üle suure hulga pikslite. Selle asemel, et kodeerida "punane piksel asukohal 2000, punane piksel asukohal 2001, ..." võib andmed kodeerida "279 punast pikslit asukohal 2000, 2001, 2002" võib "punased pikslid asukohal 2000-2279". See on algeline näide RLE (Inglise K. ''"Run-length encoding"'') kohta.
 
Grammatikapõhine andmetihendus (Inglise K. ''"Grammar-based compression"'') kujutab endas väga efektiivselt väga korduva teksti pakkimist, näiteks bioloogiliste andmete kollektsioon, internetiarhiivid, suure hulga dokumentide kollektsioon jnejms. Põhiline tööülesanne grammatikapõhisel pakkimisel on leida kontekstivaba korduv osa dokumendis, kustutada see nendest asukohtadest, luua üks sellest ja lisada selle korduva osa asukoht. Näiteks, üks pikk referaat võib endas sisaldada lauset "tiigrite tüüpiline elukoht on" 200 korda. Selle asemel, et seda 208-t baiti iga kord uuesti kirjutada, kustutatakse see igast asukohast, luuakse üks koopia ja selle järgi kirjutatakse selle korduva osa asukoht näiteks nii: ""tiigrite tüüpiline elukoht on" asukohtadel 2000, 2015, 2090, .." ja selle asemel, et iga kord kasutada 208 baiti, kasutab see ainult 36 baiti.
 
==Kadudega andmetihendus==
36

muudatust