Redaktsioon: 11. november 2013, kell 20:35 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P HC: −Kategooria:Keemilised ained; −Kategooria:Ravimpreparaadid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. detsember 2013, kell 23:53 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=detsember\|aasta=2006}}{{keeletoimeta~~}}{{pooleli~~}} [[Pilt:Biotin_structure.svg\|pisi\|Biotiini keemiline struktuur]] [[Pilt:Biotin-3D-balls.png\|pisi\|Biotiini keemiline struktuur]] '''Biotiin''' ehk '''H-vitamiin''' ehk '''B<sub>7</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>8</sub>-vitamiin''' ehk '''koensüüm R''' on valdavalt endogeenne [[vesilahustuvad vitamiinid\|vesilahustuv]] [[B-rühma vitamiinid\|B-rühma vitamiin]], mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik nii pro- kui [[eukarüoodid\|eukarüootsete]] [[organism]]ide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. Biotiin on paljude [[bakterid\|bakterite]] jaoks asendamatu [[kasvufaktor]].<ref>P. H. GRAHAM, [http://mic.sgmjournals.org/content/30/2/245.full.pdf "Vitamin Requirements of Root Nodule Bacteria"], J . gen. Microbiol. (1963), 30, 245-248, Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref><ref>Radwan SS, Al-Muteirie AS, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11297361"Vitamin requirements of hydrocarbon-utilizing soil bacteria"], Microbiol Res. 2001 Mar;155(4):301-7. Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Biotiin ja selle isomeerid on ka [[bioaktiivsus\|bioaktiivsed]] [[biomikromolekul]]id ja asendamatud [[koensüümid]]. Biotiini leidub paljudes taimsetes ning loomsetes [[toitaine]]tes ning normaalse füsioloogiaga loomadel toimub biotiini süntees [[mikroorganis]]mide kaudu [[soolestik]]us. Biotiin on ka [[ravimipreparaadid\|ravimipreparaatide]], [[söödalisandid\|söödalisandite]], [[vitamiinipreparaadid\|vitamiinipreparaatide]], ja [[kosmeetikatoode\|kosmeetikatoodete]] oluline koostisosa. Biotiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev vaegus võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades inimestel harva ka haiguslikke seisundeid. ==Üldkirjeldus== Keemiline valem: C<sub>10</sub>H<sub>16</sub>N<sub>2</sub>O<sub>3</sub>S [[Molaarmass]]: 244,31 g/mol 13. rida ⟶ 12. rida: ==Nomenklatuur== [[IUPACi nomenklatuur\|IUPACi]] [[süstemaatiline nimetus]] ''5-[(3a''S'',4''S'',6a''R'')-2-oxohexahydro-1''H''-thieno[3,4-''d'']imidazol-4-yl]pentanoic acid'' [[Chemical Abstracts Service'i number\|CAS-number]] 58-85-5. 34. rida ⟶ 32. rida: [[S faktor]] "munavalge kahjustuse sündroomi" kaitsefaktor ==Saamine ja depood== Loomsete ja taimsete produktidega seedekulglasse sattuv H-vitamiin on [[valk]]-seotud. Valgu [[proteolüüs]]il seedekulglas jääb järele [[biotsütiin]], mis [[biotinaas]]i toimel annab vaba H-vitamiini. Vaba biotiin imendub peamiselt [[naatrium\|Na-sõltuva]] aktiivse transpordina ja põhiosas [[peensool]]e ülaosast. Suuremate koguste puhul kasvab mõnevõrra [[difusioon]]ina imenduv hulk. Soole [[mikrofloora]] toodetav biotiin jääb seotuks ja sellest imendub vaid 8-15%. 47. rida ⟶ 42. rida: === Imendumine === Imendumist pärsib liigne [[alkohol]], [[antibiootikum]]id ja toore kanamuna [[glükoproteiin]] [[avidiin]]. Viimane seob biotiini ja tekkiv kompleks ei allu seede[[ensüümid]]ele. Keetmine/praadimine lõhustab ja seega inaktiveerib avidiini. 55. rida ⟶ 49. rida: ==Biofunktsioon== Bioroll avaldub karboksülaaside [[koensüüm]]ina. Biotiin-sõltuvat karboksüülimist vajab: * [[glükoos]]i ehk veresuhkru [[süntees]] 63. rida ⟶ 56. rida: ==Defitsiit== Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul biotiinivaegust (RHK-10 [[E53.8]] ) ei ole. Siiski on nüüdisaja tingimustes süvenemas tendents tema mõningase defitsiidi kujunemiseks. Selle põhjuseks on : * biotiini [[biosaadavus]] taimsete allikate puhul on suhteliselt madal 84. rida ⟶ 76. rida: * [[silm]]a sidekesta põletik * nägemise [[atroofia]]. ~~----~~ Funktsionaalset taset organismis hinnatakse seerumi ja uriini biotiinitaseme määramise kaudu: biotiin, ''bisnorbiotin'', ''BSO'', ''BNBMK'', ''biotin sulfone'' jt taseme määramise läbi. Tema defitsiidi korral ilmub uriini suures koguses [[laktaat]]i, [[metüülkrotanaat]]i, [[hüdroksüisovaleraat]]i, [[propionaat]]i (propionaatne atsideemia). ==Manustamine== [[RDA]] ~~ehk [[~~(''Recommended Dietary Allowances]]'') ehk soovitatav päevane annus on 0,30-0,55 mg.▼ ▲[[RDA]] ehk [[Recommended Dietary Allowances]] on 0,30-0,55 mg. Manustamine on hädavajalik defitsiidi tunnuste ilmnemisel. Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne [[alkoholism]]i, mõlema [[suhkurtõbi\|diabeedi]], [[dermatiit]]ide, [[ekseem]]i jne puhul. 98. rida ⟶ 89. rida: ==Ajalugu== [[1901]]. aastal avastas [[Eugene Wildiers]] [[munakollane\|munakollases]] [[pärm]]i [[kasvufaktor]]id: ''[[bios I]]'' ja ''[[bios II B]]'' ehk ''[[bios]]''.<ref>Jess G. Thoene, [http://books.google.ee/books?id=RWIFNJjBJOIC&pg=PA64&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=GWogUr_1EoGs7QaR8oG4AQ&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false Small Molecule Therapy for Genetic Disease], Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> [[1935]] – [[1936]]. aastal õnnestus Saksa keemikul [[Fritz Kögl]]`il koos doktorandi [[Benno Tönnis]]ega, 250 kilost kuivatatud munakollase pulbrist eraldada kristalse pulbrina 1,1 mg [[Wildiers]]i munakollase "bios-faktorit" ja nad nimetasid aine [[biotiin]]iks ("Über Wuchsstoffe der Auxin- und der Bios-Gruppe", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft 68 (1935) A 16-28). <ref>[http://www.historici.nl/Onderzoek/Projecten/BWN/lemmata/bwn4/koegl "Kögl, Fritz (1897-1959)", Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref><ref>M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. [http://www.jbc.org/content/279/38/39187 Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)]</ref><ref>Fritz Kögl, W. van Hasselt,[http://www.degruyter.com/view/j/bchm2.1936.243.issue-4-5/bchm2.1936.243.4-5.189/bchm2.1936.243.4-5.189.xml "Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe."], [[Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie]], 243, 1936, lk 189–194 Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)<small> (saksa keeles)</small></ref> [[1941]]. aastal eraldas Ungari päritolu [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikide]] [[mikrobioloog]] ja pediaater [[Paul György]] [[munakollane\|munakollases]], [[maks]]as ja [[pärm]]is [[munavalge]] toimet inhibeeriva ning raviva faktori, ~~millele~~mille ta nimetas [[H-vitamiin]]iks ([[saksa keel\|saksa keeles]] ''die Haut'' ' nahk').<ref>Sunita Kothari, ''Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant'', 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)</ref>Rottidel, kellede [[sööt\|sööda]] valguratsioon koosnes üksnes toorest [[munavalge]]st, tekkis ulatuslik [[dermatiit]], millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravita surid. Nn "munavalge kahjustuse sündroomi" (ingl k ''egg white injury'') ravis ta, koos [[Vincent de Vigneaud]] ja teistega, Kögl`i ja Tönnis´e poolt munakollasest eraldatud [[biotiin]]iga (algselt pärmi kasvufaktor ja hilisem imetajate vitamiin). Seejärel tõestasid nad, et [[H-vitamiin]], [[koensüüm-R]] ja biotiin on kas üks ja seesama või väga lähedased ühendid.<ref>Klaus Hofmann, ''VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A Biographical Memoir'', Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. [http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/du-vigneaud-vincent.pdf Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013)]<small> (inglise keeles)</small></ref> Samal ajal kasutati nimetatud raviva faktori kohta ka teisi nimetusi: [[kaitsefaktor X]] (inglise keeles ''protective factor X''), [[munavalge kahjustuse sündroomi kaitsefaktor]] (inglise keeles ''egg white injury protection factor''), [[S- faktor]], [[W-faktor]] (ehk [[Bw-vitamiin\|B<sub>w</sub>-vitamiin]]).<ref>[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ...

Biotiin: erinevus redaktsioonide vahel