A-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{toimetaAeg|kuu=august|aasta=2013}}
{{keeletoimeta}}
{| align=right width=300 border=1 style="border-collapse: collapse"
|-
72. rida ⟶ 71. rida:
===Taimsed depood===
Taimsetest allikatest saavad organismid A-vitamiini [[eelvitamiin]]e [[karotenoid]]e, need
*[[porgand]], toores (0,84 mg);
*[[maguskartul]] ehk bataat (0,71 mg);
85. rida ⟶ 84. rida:
==Vaegus==
== A-vitamiinivaegus inimestel ==
A-vitamiinivaegus ehk [[avitaminoos]] mõjutab miljoneid lapsi kogu maailmas. [[Arengumaad]]es jääb igal aastal A-vitamiini vaeguse tõttu pimedaks veerand kuni pool miljonit last. Kõige rohkem on selliseid lapsi [[Lõuna-Aasia]]s ja [[Aafrika]]s. [[Maailma Tervishoiuorganisatsioon]] WHO on avitaminoosi üldise leviku tõttu käivitanud arengumaades hulga algatusi. WHO enese hinnangul on nende tulemusel alates 1998. aastast 40 riigis ära hoitud 1,25 miljonit surmajuhtumit.
101. rida ⟶ 99. rida:
!Alamjaotised
!Nimetus
|-
| [[E50.0]]
| A-vitamiinivaegus sidekesta kseroosiga
|-
| [[E50.1]]
| A-vitamiinivaegus Bitot' laikude ja sidekesta kseroosiga
|-
| [[E50.2]]
| A-vitamiinivaegus sarvkesta kseroosiga
|-
| [[E50.3]]
| A-vitamiinivaegus sarvkesta haavandi ja kseroosiga
|-
| [[E50.4]]
| A-vitamiinivaegus keratomalaatsiaga
|-
| [[E50.5]]
| A-vitamiinivaegus videvinägevuse-päevipimedusega
|-
| [[E50.6]]
| A-vitamiinivaegus sarvkesta kseroftalmiliste armidega
|-
| [[E50.7]]
| A-vitamiinivaeguse muud silmailmingud
|-
| [[E50.8]]
| A-vitamiinivaeguse muud ilmingud
|-
| [[E50.9]]
| Täpsustamata A-vitamiinivaegus
|}
== Avastuslugu ==
A-
▲A- vitamiini avastuslugu algab aastal [[1906]], kui [[Frederick Gowland Hopkins]]i poolt läbiviidud katsed rottidega näitasid, et peale [[valgud|valkude]], [[rasvad]]e ja [[süsivesikud|süsivesikute]] vajavad katseloomad kasvuks, arenguks, paljunemiseks ning tervena püsimiseks veel mingeid tundmatuid toitaineid.
*[[1913]]. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult [[Elmer Verner McCollum]] ja [[Marguerite Davis]] [[Wisconsin-Madisoni ülikool]]ist ning [[Lafayette Benedict Mendel]] ja [[Thomas Burr Osborne]] "Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaamas" ([[Yale'i ülikool]]i lõpetanud).<ref>Richard D. Semba, [http://books.google.ee/books?id=ZvGy-_1J09cC&pg=PA34&dq=Francois+Magendie&hl=et&sa=X&ei=WPYMUvCGM8TOtAbYkoGoDg&redir_esc=y#v=onepage&q=Francois%20Magendie&f=false "The Vitamin A Story: Lifting the Shadow of Death" Google``i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 16.08.2013)], World Review of Nutrition and Dietetics, toimetaja B. Koletzko, köide 104, lk 78, 2012, ISBN 978-3-318-02188-2</ref>
152. rida ⟶ 138. rida:
*A-vitamiini keemilise struktuuri esmakirjeldajaks ([[1932]]) loetakse [[Paul Karrer]]i.
*[[1935]] eraldas Wald pleegitatud [[võrkkest]]adest A-vitamiini [[vitameer]]i [[retinaal]]i.<ref>[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 17 , 2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 06.09.2013) <small> (inglise keeles)</small></ref>
*[[1937]]. aastal eraldasid ja kristalliseerisid selle aine [[Harry Holmes]] ja [[Ruth Corbet]]. A-vitamiini sünteesimeetodid koostasid [[
==Vaata ka==
| |||