Eestlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
94. rida:
I aastatuhande teisel poolel ja II aastatuhande alguses suurenes Kirde- ja Kagu-Eestis [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja [[Pihkva Emajõgi|Pihkva Emajõe]] tagant sisserännanud tšuudide ([[Vadjalased|vadjalaste]] ja [[Setud|setod]]e) osakaal. Surnuid matsid nad [[kääbaskalmed|kääbaskalmetesse]]. Nad olid [[valgemere-balti rassitüüp]]i keskmist kasvu inimesed, lühipealised, laiema ja madalama näoga, nina paljudel lühike ja nõgusa seljaga. Suuri Peipsitaguseid maid asustanud vadjalasi ja Pihkva Emajõe (Velikaja) basseinis elanud setode esivanemaid sundis läände kolima Lavrenti kroonikas märgitud sloveenide{{lisa viide}} sissetung nende maile.
Antropoloogiliste tüüpide pikaajalise, kuid ebaühtlase segunemise tulemusel jagunes Eesti rahvastik kaheks enam-vähem võrdseks osaks. Idapoolseid iseloomustavad lühipealisus, madalam ja laiem nägu
Saarlastel ja läänlastel kujunes teine, läänebalti rassitüüp. Nad kujunesid pikkadeks, suhteliselt pikapealisteks ja kõrgenäolisteks, mis oli iseloomulik nii Kunda kultuuri algasukaile kui venekirvekultuuri kandjatele ja skandinaavlastele.
II aastatuhande alguseks oli eestlaste antropoloogiline pilt enam-vähem välja kujunenud. Hilisemate rahvarännete, nälgade, taudide, sõdade ja [[esimese öö õigus]]e mõju sellele oli väike. Rahvas püsis kuni XX sajandi alguseni oma vanade külakondade alusel moodustatud kihelkondade piires, kust võeti ka naisi
==Antropoloogiline iseloomustus==
| |||