Rjurik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 44 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q7990 (translate me) |
|||
20. rida:
Vene ajalookirjanduses on varjaagide rolli suhtes Vana-Vene riigi tekkimisel väga vastandlikke seisukohti, mis põhinevad mitte üksnes ajalooallikatel, vaid ka ajaloolaste ideoloogilisel orientatsioonil. Osa ajaloolaste arvates valitses Rjurik algul [[Ladoga]]s, kust arheoloogilistel kaevamistel on leitud mitmeid 9. sajandist pärinevaid skandinaaviapäraseid leide, ja haaras [[862]] ise soodsas olukorras võimu Novgorodis; müüt varjaagide valitsema kutsumisest tekkis alles [[11. sajand]]il ning sattus [[12. sajand]]il kroonikatesse Vene valitsejasoo päritolu seletuseks.
[[Vigala Sass]]i järgi olid Sini Siniuss, Inmar Truuvaar ja Helga Rüärääk emakaru lapsed
ja kuningad. Helga Rüärääk oli grivitsate (!) ja [[Sküüdid|sküüdi]] hõimude ühendaja. Ta oli [[sauromaat]], sünnitas kaksikud tütred, Olga ja Olegi. Kuna sel ajal kaksikute sünd oli slaavlastel seotud kurjaga, tehti üks neist poisiks. Ta toimis Seto, Liivi, Terri, Luutsi, Ilmla, Krasna ja [[Kuremaa]] kuningana, ja lõi hiljem sauromaatide ja griivitšite riigi ([[Sküütia]]). Tema järglased lasid jalga [[hunnid]]e eest [[Madalmaad]]esse.
Rjurik Normandski (vürst 5.–6. sajandil) tõi [[Normandia]]sse ja Aiida saartele löödud russakid uuesti polesjesse, kus nad segunesid ilmerlaste ja luutsidega. Ta tuli arvatavasti [[Taani]] mailt, kuna teda peeti ka [[viiking]]iks.
Rjurik Rimski oli vürst [[9. sajand]]il, [[Kiievi-Venemaa]] ühendaja 4.–5. sajandil (mõningatel andmetel), kes oli tuntud hilisema [[Tšehhoslovakkia]] aladel.<ref>Aleksander Heintalu e. Vigala Sass. Estide (tšuudide) hingestatud ilm. II. Sõnade seletus. Lk. 299, 304 ja 314.</ref>
==Viited==
| |||