Rüütelvennad olid akdjsakldsanflkafhaflkafhafklsafhsklfsahfklsafaklfsahfklsafhsklfashfklsafsa ordu sisehierarhias tähtsaimad, nad valitsesid ordut poliitiliselt: kõik ordukäsknikud olid rüütelvennad. Nende vormiriietuseks oli Saksa ordu valge mantel musta ristiga. [[1230. aastad|1230. aastatel]] kuulus ordusse umbes 120 rüütelvenda, neist veidi üle poole arvatavasti endised Mõõgavennad.<ref>Bernhart Jähnig. Verfassung und Verwaltung des Deutschen Ordens, lk 127.</ref> [[13. sajand]]il kuulus Liivi ordusse kuni 200 rüütelvenda, [[14. sajand]]il oletatavasti kuni 400. [[1451]]. aasta visitatsiooniprotokollide säilinud osadest on kokku arvestatud 197 rüütelvenda, tõenäoliselt oli nende koguarv siiski mõnevõrra suurem, ulatudes vähemalt 220-ni.<ref>Jähnig. Verfassung, lk 132–133. 15. sajandi lõpu kohta on mõnikord arvatud, et siis võis ordus olla umbes 500 rüütelvenda või isegi enam, kuid see on ilmne liialdus (samas, lk 134).</ref> 15. sajandi lõpust hakkas orduvendade arv langema, [[1550. aastad|1550. aastatel]] polnud neid arvatavasti enam rohkem kui veidi üle 100.<ref>Jähnig, Verfassung, lk 135.</ref> Koos hallmantlite, sõjasulaste ja vasallidega moodustasid rüütelvennad ordu sõjaväe. 14. sajandi lõpust hakati kasutama ka [[palgasõdur]]eid, nende osatähtsus muutus määravaks 15. sajandi lõpuks.
Rüütelvendade hulka võisid ordu algupoolel jõuda peaaegu kõikide seisuste esindajad. Nii kuulus 13. sajandi teisel poolel orduvendade hulka ka [[liivlased|liivlane]] Ykemele, ainus teadaolev Baltikumi rahvaste esindaja ordus. Samuti sattus sinna Põhja-Saksamaa linnakodanikke ja mitmeid teadmata päritolu, võimalik, et talupojaperedest põlvnevaid mehi. Alates [[14. sajand]]i teisest poolest muutusid seisuslikud vahed aga jäigemaks ning ordusse hakati võtma sisuliselt ainult aadlipäritolu inimesi. Enamik neist pärines [[Vestfaal]]ist. Eriti suureks muutus vestfaallaste osakaal [[15. sajand]]il, hiljem see mõnevõrra langes. Lisaks vestfaallastele oli ordu ridades pidevalt ka suur hulk reinimaalasi (peamiselt [[Rein]]i jõe alamjooksu piirkonnast). Teistest piirkondadest pärit rüütelvendi oli tunduvalt vähem, Preisi- ja Liivimaalt on neid teada vaid üksikuid.
Ühtekokku on nimeliselt teada 1003 rüütelvenda, nendest 773 kohta on kindlaks määratud ka päritolukoht ja/või suguvõsa. Liivi orduvendade koguarvu on aga allikate nappuse tõttu võimatu määrata, tõenäoliselt oli see 10 000 ümber.<ref>''Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens''. [[Köln]]: Böhlau, [[1993]].</ref>
