Kasutaja:Taavi27/Hiiumaa ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

==Ajalugu==

 

[[Pilt:Hiiumaa keskaeg.PNG|thumb|300px|left|Hiiumaa keskajal: [[Liivi ordu|ordu]] alad moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis kuulus administratiivselt [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonda]]; [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne Piiskopkonna]] alad kuulusid [[Kuressaare foogtkond|Kuressaare foogtkonda]]. Kaardil on märgitud ka ligikaudne [[hiiurootslased|hiiurootsi]] asustus.<ref name="Põllo2">Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 37</ref>]]

Viimane [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas [[Frederik II]]-le. See tähendab, et Hiiumaa lõuna- ja lääneosa läks Taani valitsuse alla. 1561. aastal sõmis viimane [[Liivi ordu|Saksa Ordu Liivimaa haru]] meister [[Gotthard Kettler]] alistumislepingu Pooolaga ning likvideeris orduriigi. Endise [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] alad, muuhulgas ka Ida-Hiiumaa, olid 1562. aastani reaalse valdajata. Juba 1562. aastast on teateid, et saare on omandanud Taani. 1563. aastal vallutas [[Rootsi]] Taanilt saare ning saar vahetab järgmine kord omanikku alles [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus. Hiiumaa hakkas Rootsi riigis kuulumaa Haapsalu lossilääni alla.<ref name="Hiiumaa" />

 

[[Pilt:Jacob De la Gardie 1606.jpg|thumb|200px|right| Rootsi väejuht [[Jakob De la Gardie]]'le kuulus 17. sajandi I poolel 3/4 Hiiumaast. Tema eestvedamisel rajati [[Hüti]]le Eesti esimene klaasivabrik.]]

[[Pilt:Suursadama ait Hiiumaal.jpg|thumb|200px|left|[[Suursadam]]a ait pärineb 18. sajandi lõpust. Hoones hoiti vilja ja laevaehtiusel vajaminevat materjali.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23648 Kultuurimälestiste riiklik register] Suurssadama ait. Vaadatud 2.12.2013</ref>]]

1912. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni. Lõunas [[Tahkuna poolsaar]]el ja põhjas [[Hanko]]s asuvad kaitserajatised pidid takistama [[Soome laht]]e sissesõitu. [[Rannpatarei]]sid rajati [[Tahkuna]], [[Sõru]]le, [[Hirmuste (Hiiu)| Hirmuste]]sse ning [[Lehtma]]. Lehtma ja Tahkuna vahele ehitati kitsarööpmeline raudtee.<ref name="milit">[http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html Militaarne Hiiumaa] Peeter Suure merekindlus. Vaadatud 1.12.2013</ref>

 

[[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|right|thumb| 1912-1917 Hiiumaale rajatud [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsioon pidi koos [[Soome]] [[Hanko]]sse rajatud kaitserajatistega takistama sissesõitu Soome lahte. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogiliste kaitserajatiste ehitamist. <ref name="milit" />]]

[[Pilt:23565 Kärdla tuletõrjemaja.jpg|thumb|200px|left|[[Kärdla]] Keskväljakul asuv [[Kärdla pritsumaja|pritsumaja]] valmis 1930. aastal.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23565 Kultuurimälestiste riiklik register] Kärdla tuletõrjemaja. Vaadatud 3.12.2013</ref>]]

[[Teine maailmasõda]] Hiiumaale erilisi purustusi ei toonud, küll aga vähenes saare elanikkond langenudte, läände pagenute ja küüditatute näol 15% elanikkonast.<ref name="Hiiumaa" />

 

 

1946. aastal eraldati [[Läänemaa|Läänemaast]] [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]]. <ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125</ref> 25. märtsil 1949. aastal küüditati Hiiumaalt 286 inimest.<ref>Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124</ref>. 1950. aastal muudeti Hiiu maakond [[Hiiumaa rajoon]]iks. 1952. aastal jaotati Eesti NSV kolmeks oblastiks. Hiiumaa kuulus [[Pärnu oblast]]i koosseisu. Oblastid likvideeriti 1953. aastal.<ref name="Hiiumaa" />