Elektriline rakettmootor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandatud viidet |
P parandasin skripti abil kriipsud |
||
20. rida:
Takistuslike rakettmootorite puhul voolab tõukeaine üle (või läbi) elektriliselt köetava elemendi, mis kuumutab tõukeaine kõrgele temperatuurile. Materjali piirangud, mis mõjutavad keemilisi rakettmootoreid, kehtivad ka siin: kütte-elemendi maksimaalne temperatuur on piiratud selle materjali sulamistemperatuuriga. Praktiliseks piiriks on ~2700 K, mis [[vesinik|H<sub>2</sub>]] tõukeaine puhul vastab väljumiskiirusele ~10 000 m/s, praktilisemate kütustega ca. 3500 m/s. Eeliseks kütus-oksüdeerija-mootori ees on võrreldav võimekus lihtsama disainiga, eeliseks ühekomponentsete kütustega põtkurite ees suurem joakiirus ja säästlikum tõukeaine kasutus.<ref name="Sutton" />
Tüüpiline takistuslik rakettmootor töötab [[hüdrasiin]]iga, toodab u. 0.3 N tõukejõudu
===Kaarlahendusmootorid===
26. rida:
Kaarlahendusmootori puhul on takistuslik kütteelement asendatud kaarlahendusega läbi tõukeaineks oleva gaasi. Suunates kaarleegi asukohta, saab kuumutada tõukeaine kohati kuni 20 000 K, hoides samal ajal soojuskaod kambri seintele (ja seega ka seinte temperatuuri) kontrolli all<ref name="Sutton" />. Piirid seab elektroodide temperatuur kaarleegi otstes, mis jällegi, ei tohi ületada u. 3000 K. See on võimalik, kuna kaarlahendused tekitavad seina lähedal varjestava efekti, mis sunnib lahenduse otsa laienema, vähendades energiatihedust<ref name="Jahn" /><ref name="Bilek" />, ning kuna elektroodist üle voolav tõukeaine jahutab seda <ref name="Sutton" />. Tööaeg on peamiselt piiratud elektroodide erosiooniga kaarleegi poolt<ref name="Sutton" />.
2001 seisuga olid regulaarselt kasutuses [[hüdrasiin]]i kasutavad kaarlahendusmootorid väljumiskiirusega
===Mikrolaine- ja induktsioonmootor===
55. rida:
==Elektromagnetilised mootorid==
{{Vaata|Plasmamootor}}
Elektromagnetilised ehk plasmamootorid erinevad elektrostaatilistest kahe olulise aspekti poolest: Tõukeaine kiirendamiseks kasutatakse kas magnetvälja ([[Lorenzi jõud]]) või kõrgsageduslikku elektrivälja ([[ponderomotoorjõud]]) ning väljuv plasmajuga on neutraalne, st. kiirendatakse nii ioone kui elektrone. Väljumiskiirused on võrreldavad ioonmootorite omadega (
Hetkel puudub kosmoses selliste võimsate mootorite jaoks piisavalt võimas satelliidile paigutatav elektriallikas.<ref name="Jahn" /><ref name="Sutton" />
102. rida:
| eesnimi2 = Ferg
| pealkiri = Plasmafüüsika lengukonspekt
| köide = Chapter V
| väljaandmise koht = Sydney
| kirjastaja = School of Physics University of Sydney
| |||