Hiiumaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin kultuuri osa |
|||
31. rida:
== Loodus ==
[[Pilt:Kallaste cliff, Hiiumaa, 2009-07.jpg|left|200px|thumb|[[Vahtrepa pank|Kallaste pank]]]]
[[Pilt:Vaade tahkuna tuletornist4.jpg|left|200px|thumb| Hiiumaa rannik on hästi liigentatud]]
Umbes 455 miljonit aastat tagasi tabas tänast Kirde-Hiiumaad [[Kärdla kraater|meteoriit]]. Kokkupõrke tulemusel kujunes [[rõngassaar]], mille keskmes asus umbes 3,5 kilomeetrise pindalaga [[laguun]]. Viimasel [[jääaeg|jääajal]] vajutas mandrijää oma raskusega Hiiumaa ala allapoole. Jääaja lõppedes ujutas liustike sulamise vesi tänase Hiiumaa ala üle.
47. rida:
===Looduskaitse===
[[Pilt:European Mink.jpg|left|200px|thumb| Hiiumaale taasasustatakse [[Euroopa naarits]]at]]
Saarel elab paarkümmend [[Euroopa naarits]]at, kes on [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] abiga saarele taasasustatud.<ref>[http://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-osoon-35287 Osoon,osa 651]</ref>
84. rida ⟶ 85. rida:
[[Teine maailmasõda|Teise Maaimasõja]] käigus läks saar koos ülejäänud Eestiga [[Nõukogude liit|Nõukogude liidu]] koosseisu. Saar kuulutati piiritsooniks. 1946. aastal rajati eraldiseisev [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]], mis muudeti 1950. aastal [[Hiiumaa rajoon]]iks. [[Hiiu maakond]] taastati 1. jaanuaril 1990. aastal.
==
===Teater===
1998. aastast tegutseb saarel [[Kärdla Nukuteater]], kes mängib eelkõige lasteaedadele ja koolilastele. Harrastusteater korraldab 1999. aastast iga-aastast nukufestivali Suur sirmik.<ref>[http://nukuteater.weebly.com/ Kärdla Nukuteater] Vaadatud 29.11.2013</ref>
Aasta ringselt külastavad saart erinevad rändlasvastused ning tegutsevad kohalikud harrastusteatrid.
===Kino===
Hiiumaal hakati filme näitama 1913. aastal. Sellel aastal avati Kädla mõisa maadel saare esimene kino, mis oli ühtlasi nii Eesti esimene vabrikukino kui ka paikne maakino. <ref>[http://www.ra.ee/et/kuidas-hiiumaal-kino-tehti/ Rahvusarhiiv] Kuidas Hiiumaal kino tehti. Vaadatud 29.11.2013</ref>
Tänapäeval näidatakse filme [[Kärdla kultuurikeskus]]es, mis asub linna keskväljaku kõrval. Kuna Hiiumaal puudub vastav tehnika, siis ei näidata saarel digifilme.<ref>[http://www.hiiuelu.ee/artiklid/hiiumaa-kino-toob-v%C3%A4%C3%A4rtfilmid-kohale Hiiuelu] Hiiumaa Kino toob väärtfilmid kohale. Vaadatud 29.11.2013</ref> Seetõttu jõuavad uued filmid Hiiumaale sageli arvestatava nihkega.
===Muusika===
Hiiumaal korraldatakse mitmeid erinevaid traditsioonilisi muusikafestivale. 1991. aastast toimub [[Kõpu tuletorn]]i jalamil Kõpu Päikeseloojangumuusika sari. Saarel korraldatakse kahte erinevat kammermuusika festivali: 1999. aastast korraldatakse Hiiumaa kammermuusika päevi<ref>[http://www.festivals.ee/?s=21 Eesti Muusikafestivalid] Hiiumaa kammermuusika päevad. Vaadatud 29.11.2013</ref> ning 2006. aastast toimub Hiiuma homecoming.<ref>[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=810:kammerkontserdid-attacca&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3212 Sirp] Toomas Velmet "Kammerkontserdid attacca". Vaadatud 29.11.2013</ref> 2005. aastast toimub Hiiu folk ning alates 2008. aastast Sõru jazz.<ref>[http://www.hiiuelu.ee/syndmus/s%C3%B5ru-jazz-2913 Hiiuelu] Sõru Jazz 2013</ref>
Klassikalist muusikat saab kuulata 2011. aastast [[Pühalepa kirik]]us toimuval Pühalepa muusikafestivalil.<ref>[http://www.keremakultuurikoda.ee/ Keremaa kultuurikoda] Vaadatud 29.11.2013</ref>
===Muuseumid===
[[Pilt:Flickr - Triin Olvet - IMG 0086.jpg|thumb|200px|right|Soera talumuusem eksponeerib 19. sajandi talukompleksi koos kõige selle juurde käivaga]]
[[Hiiumaa muuseum]] avati 1967. aastal Kassaril. Alates 1998. aastast asub riigimuuseumi peahoone Kärdlas [[Pikk Maja|Pikas Majas]]. Muuseum keskendub laiemalt Hiiu maakonna identiteedi, omakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisele.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=muuseumist Hiiumaa muuseum] Muuseumist. Vaadatud 30.11.2013</ref> Pikas majas asub muuseumi hoidla, raamatukogu ning muuseumitöötajate ametiruumid. Endise [[Kärdla kalevivabrik]]u direktorite maja ekspositsioon keskendub eelkõige kalevivabriku ja Kärdla linna ajaloole.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=pikk-maja Hiiumaa muuseum] Pikk Maja. Vaadatud 30.11.2013</ref>
Hiiumaa muuseumil on kolm filiaali: [[Mihkli talumuuseum]], [[Rudolf Tobiase Majamuuseum]] ja [[Kassari ekspositsioonimaja]]. Mihkli talumuuseum [[Tahkuna poolsaar]]el [[Malvaste]] külas eksponeerib traditsioonilist Põhja-Hiiumaa taluarhitektuuri tarbevaraga.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=mihkli-talumuuseum Hiiumaa muuseum] Mihkli talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> Rudolf Tobiase Majamuuseum asub [[Käina]] lähedal [[Selja]] külas. Näitus keskendub helilooja elule ja loomingule.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=rudolf-tobiase-majamuuseum Hiiumaa muuseum] Rudolf Tobiase majamuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> Kassari ekspositsioonimaja Kassari mõisa valitsejamajas eksponeerib Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.<ref>[http://www.muuseum.hiiumaa.ee/index.php?page=kassari-ekspositsioonimaja Hiiumaa muuseum] Kassari ekspositsioonimaja. Vaadatud 30.11.2011</ref>
1979. asutati [[Palade]] lähedale [[Soera Talumuuseum]], mis näitab külastajatele 19. sajandil Hiiumaale tüüpilist talukompleksi koos tarbevaraga. <ref>[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=70 Eesti Muuseumide Infokeskus] Soera Talumuuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> 1992. aastast tegutseb saarel [[Vaemla Villavabrik]], mis on ühteaegu nii muuseum kui ka töötav villavabrik. Lambavillast valmistatakse lõnga enam kui sajaastastel masinatel<ref>[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=details&museum_id=517 Eesti Muuseumide Infokeskus] Vaemla villavabrik. Vaadatud 30.11.2013</ref> 1999. aastal rajati [[Emmaste vald]]a [[Sõru muuseum]], mis keskendub Hiiumaa rannaelu ja meresõidu eksponeerimisele. <ref>[http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=556 Eesti Muuseumide Infokeskus] Sõru muuseum. Vaadatud 30.11.2013</ref> 2007. aastal asutati [[Tahkuna poolsaar]]ele [[Tahkuna]] külla [[Hiiumaa militaarmuuseum]]. Muuseumis tutvustatakse mõlema maailmasõja aegseid Hiiumaa kaitserajatisi, relvastust ja tehnikat. <ref>[http://www.militaarmuuseum.ee/index.html Hiiumaa Militaarmuuseum] Hiiumaa militaarmuuseum Tahkunas. Vaadatud 30.11.2013</ref>
===Raamatukogud===
[[Pilt:Hiiumaa 2012 085.JPG|thumb|200px|right| Käina vallamaja teisel korrusel asub valla raamatukogu]]
Esimene raamatukogu asutati Hiiumaale 1871. aastal, kui Kärdla vallakooli juurde rajati raamatukogu.<ref>[http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5723& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Ärkamisajast-1918. aastani Raamatukogu ajalugu. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref> Enne 1918 aastat tegutsesid raamatukogud Kärdlas, Emmastes, Reigil ja Suuremõisas. Vabariigi ajal asutati raamatukogusid eelkõige seltside juurde. Raamatukogusid alustasid tegevust muuhulgas ka Käina ja Hellamaale. 1946. aastal oli saarel 13 külaraamatukogu, mis püsis enam-vähem stabiilsena kogu nõukogude perioodi.<ref>[http://hellatempa.onepagefree.com/?id=5716& Hellamaa ja Tempa Külaselts] Nõukogude okupatsiooni jätk. Jeedas (Eller) Eveliis "Käina ja Hellama raamatukogu ajalugu 1990. aastani. Vaadatud 30.11.2013</ref>
Tänapäeval on Hiiumaal seitse avalikku raamatukogu: Käinas, Emmastes, Kõrgessaares, Paladel, Hellamaal, Suuremõisas ja Kärdlas. Kärdla raamatukogu on maakonnaraamatukogu, mis juhendab teiste saare raamatukogude tööd.<ref>[http://www.kardla.lib.ee/index.php/15-kasulikud-lingid/18-hiiumaa-raamatukogud Kärdla raamatukogu] Hiiumaa raamatukogud. Vaadatud 30.11.2013</ref> Lisaks avalikele raamatukogudele on pea kõikidel saare koolidel oma raamatukogu.
===Sport===
[[Pilt:Suuremõisa mõisa tall 2.JPG|thumb|200px|right| Endises [[Suuremõisa mõis]]a tallis saavad harrastajad korvpalli harjutada]]
Hiiumaa Spordiliit koondab enda alla 27 saarel tegutsevat spordiklubi. Klubi tasandil on Hiiumaal esindatud [[jalgpall]], [[korvpall]], [[võrkpall]], [[sulgpall]], [[tennis]], [[saalihoki]], [[petank]], [[kergejõustik]], [[ujumine]], [[purjetamine]], [[ratsasport]], [[autosport]], [[orienteerumine]], [[kabe]], [[male]], [[bridž]], [[laskesport]], [[laskesuusatamine]], [[matkamine]], [[aeroobika]] ja [[mudelism]].<ref>[http://www.hiiumaasport.ee/index.php?id=103605 Hiiumaa spordiliit] Spordiklubid. Vaadatud 30.11.2013</ref>
Suuremates asulates saab mugavalt sporti harrastada olemasolevatel spordirajatistel. [[Emmaste]]s asuvad jalgpalli-, korvpalli ja tenniseväljak, kergejõustiku staadion ja spordihall. [[Käina]]s asuvad jalgpalli-, korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion, spordihall koos jõusaaliga, kardirada ning saare ainus ujula. [[Kärdla]]s asuvad jalgpalli-, korvpalli-, rannavolle- ja tenniseväljak, kergejõustikuväljak, rulapark ning spordihall koos jõusaaliga. [[Kõrgessaare]]s asuvad korvpalli- ja võrkpalliväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall. [[Palade]]l asuvad korvpalli- ja rannavolleväljak, kergejõustiku staadion ning spordihall jõusaaliga. [[Suuremõisa]]s asuvad harrastajatele mõeldud jalgpalli- ja korvpallistaadion ning spordihall koos jõusaaliga. Lisaks asub Kärdla lähedal [[Linnumäe]]l ratsamaneez, [[Nurste]]s motokrossirada ning [[Leemeti]]s suusarajad.<ref>[http://www.hiiumaasport.ee/index.php?id=103604 Hiiumaa spordiliit] Spordirajatised. Vaadatud 30.11.2013</ref>
Iga aasta korraldatakse saarel erinevate spordialade meistrivõistlusi. Kevadel toimuvad traditsiooniliselt Kärdla linna jooks ning Kassari jooks. Juuni kuus toimub jaanijooks ning algab terve suve kestev rannavolle karikasari. Augusti alguses toimuvad ratsupäevad. Sügisel algab pool aastat kestev Isamaalise fitnessi sari, mille põhineb kaitseväe ja NATO sõduritestidel. Aasta ringselt toimuvad orienteerumisneljapäevakud.
===Meedia===
1949. aastal asutati saarel ajaleht Nõukogude Hiiumaa. 1989. aastast kandis leht nime [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]]. Ajaleht ilmus kolm korda nädalas. Hiiumaa lõppetas ilmumise 2004. aastal, kui ühineti Hiiu lehega.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722324 Eesti rahvusbiblograafia] Ajaleht Hiiumaa. Vaadatud 30.11.2013</ref>
1995-1999 ilmus kord nädalas Hiiu Teataja, mis koondas rubriikidena seni iseseisvalt ilmunud saare omavalitsuste lehed: Emmaste Valla Teataja, Kõrgessaare Valla Teataja, Käina Kuller, Kohvilähker ja Pühalepa Teataja.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722312&oid=b70ad7bb Eesti rahvusbibliograafia] Hiiu Teataja. Vaadatud 30.11.2013</ref>
1997. aastal asutati [[Hiiu Leht]], mis on hetkel ainus saarel ilmuv ajaleht, kui välja jätta omavalitsuste häälekandjad. Ajalehte ilmub kaks korda nädalas: teisipäeval ja reedel. 2004. aastal liitusid ajalehed Hiiumaa ning Hiiu leht. Ühinenud leht jättis Hiiu lehe nime.<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=10722300&oid=b70ad7bb Eesti rahvusbibilograafia] Hiiu leht. Vaadatud 30.11.2013</ref>
2010-2012 ilmus kord nädalas [[Hiiu Nädal]].<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=26128251&oid=c1862b75 Eesti rahvusbibliograafia]
Hiiu nädal. Vaadatud 30.11.2013</ref>
==Pildid==
<gallery>
Pilt:23565 Kärdla tuletõrjemaja.jpg|<center>[[Kärdla pritsumaja]]
Pilt:Ajatu.jpg|<center> Mälestusmärk "[[Estonia (laev)|Estonia]] hukkunud lastele"
Pilt:Malvaste chapel, July 2009.jpg|<center>[[Malvaste kabel]]
Pilt:Suuremõisa mõisa peahoone.JPG|<center>[[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]
Pilt:Ristna tuletorn 2011.jpg|<center>[[Ristna tuletorn]]
Pilt:Kassari windmill.JPG|<center>[[Kassari mõisa tuuleveski]]
</gallery>
114. rida ⟶ 148. rida:
==Viited==
{{
==Kirjandus==
*Kaljo Põllo "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 20–50
==Välislingid==
| |||