Pjotr Tšaikovski: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:Tchaikovsky Signature.svg|pisi|Tšaikovski signatuur]]
'''Pjotr Iljitš Tšaikovski''' ([[vene keel|vene]] Пётр Ильич Чайкoвский; [[7. mai]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 25. aprill) [[1840]] [[Votkinsk]] – [[6. november]] (25. oktoober) [[1893]] [[Peterburi]]) oli vene [[romantism|romantistlik]] helilooja. Ta oli üks vene klassikalise [[sümfoonia]] rajajaist.
[[Pilt:Der junge Tschaikowski.jpg|
== Elulugu ==
Tšaikovski sündis [[7. mai]]l [[1840]] [[Udmurtia]]s [[Votkinsk]]is haritlaste perekonnas. Tema isa Ilja Petrovitš Tšaikovski oli mäeinsener ja töötas [[Votkinski tehas]]es juhtival ametikohal.<ref name="Kunin" /> Helilooja ema, Aleksandra Andrejevna (neiupõlvenimi d'Assier), oli Ilja Tšaikovski teine abikaasa ja mehest 18 aastat noorem.<ref name="Kunin" /> Tšaikovski oli kuuelapselise pere teine laps. Aastal 1838 sündis pere vanim laps Nikolai, 1842 helilooja õde Aleksandra, seejärel Ippolit. Aastal 1850 sündisid perre kaksikud pojad [[Anatoli Tšaikovski|Anatoli]] ja [[Modest Tšaikovski|Modest]]. Anatoli oli aastail 1891–1892 [[Eestimaa asekuberner]] ja Modest oli tuntud näitekirjanik, tõlkija ja teatrikriitik. Ta kirjutas [[libreto]]d Tšaikovski ooperitele "[[Padaemand]]" ja "[[Jolanthe]]".<ref name="tchaikov" />
8. rida ⟶ 9. rida:
[[Muusika]] oli selles peres aukohal. Tšaikovski ema mängis klaverit ja laulis, õhtuid veedeti kohalikke rahvamuusikuid kuulates.
Aastal 1849 läks Tšaikovskite perekond elama [[Alapajevsk]]isse ja seejärel 1850. aastal [[Peterburi]].
Aastatel [[1850]]–[[1859]] õppis ta [[Keiserlik Õiguskool|Peterburi õigusteadustekoolis]] ning õppis klaverit [[Carl Friedrich Karell]]i käe all. 1854. aastal suri ta ema, Tšaikovski oli siis kõigest 14-aastane.<ref name="tchaikov" />
Pärast kooli lõpetamist asus Tšaikovski tööle Justiitsministeeriumis titulaarnõunikuna.<ref name="tchaikov" /> Töö kõrvalt õppis ta [[Vene muusikaühing]]u juures klaverit<ref name="tchaikov" /> (juhendaja [[Rudolf Küdinger]]) ja külastas tihti ooperiteatrit.
[[1862]]. aastal astus Tšaikovski [[Peterburi Konservatoorium]]i ning lõpetas selle [[1865]]. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid [[1863]]. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatooriumis õppis ta [[kompositsiooni eriala|kompositsioon]]i [[Anton Rubinštein]]i ja [[Nikolai Zaremba]] juhendusel.<ref name="tchaikov" />
38. rida ⟶ 39. rida:
== Looming ==
Tšaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 [[ooper]]it, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, [[kantaat]]e ja romansse.
=== Balletid ===
104. rida ⟶ 105. rida:
* Jossif Kunin, "Tšaikovski" (monograafia). Tõlkija: [[Vello Tarnaste]], eessõna: [[Arnold Alšvang]]. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn [[1963]]
* [[Juri Nagibin]], "Kuidas metsa osteti" (biograafiline jutustus Tšaikovskist ja Nadežda von Meckist). [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1976]]; Juri Nagibin on kirjutanud ka stsenaariumi filmile "Tšaikovski" (Mosfilm [[1969]]), kus heliloojat kehastas [[Innokenti Smoktunovski]]
* "Tšaikovski: inimene, helilooja, legend". Koostanud [[Alo Särg]]. [[Odamees (kirjastus)|Odamees]], Tallinn [[2001]]
* [[Henri Troyat]], "Paruness ja muusik: proua von Meck ja Tšaikovski". Prantsuse keelest tõlkinud [[Ülo Treikelder]]. Eesti Raamat, Tallinn [[2006]]
* Tšaikovski süda jäi Eestisse. [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]], 16. oktoober 1933, nr. 42, lk. 5.
| |||