Tähtvere mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Tähtvere new mansion.jpg|thumb|Mõisa uus peahoone]]
'''Tähtvere mõis''' (''Techelfer'') oli [[
== Ajalugu ==
Tähtvere mõisa (''
[[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] kinkis kuninganna [[Kristiina]] mõisa 1637. aastal [[Åke Axelsson]]ile, kelle pere käes oli mõis kuni [[mõisate reduktsioon]]ini. Pärast [[Põhjasõda]] kinkis keisrinna [[Anna Ivanovna]] mõisa kammerhärra [[Jakob Balk]]ile ja 1744. aastal keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] [[kindral]] krahv [[Rumjantsev]]ile. Seejärel sai omanikuks riiginõunik ja senaator [[Otto Hermann von Vietinghoff]] (1722–1792), kes omakorda müüs mõisa õuemarssal krahv [[Karl von Sievers (1710–1774)|Karl von Sievers]]ile. Tema pärandas mõisa 1774. aastal oma pojale, krahv [[Peter von Sievers]]ile, kelle vend, krahv [[Johann Karl von Sievers]], rentis mõisa kolleegiumiassessor [[Carl Gustav von Krüdener]]ile.
10. rida:
[[Klassitsism|Klassitsistlik]] peahoone rajati ilmselt 1820–1830. aastatel [[Wulff]]ide poolt ning see asus [[Emajõgi|Emajõe]] kaldal. Praegune peahoone, mis on ehitatud [[heimatstiil]]is, rajati [[1910]]. aastal. [[Wulff]]idele kuulus mõis kuni võõrandamiseni [[1919]]. aastal ning viimane omanik oli [[Emil von Wulff]].
1914. aastal kuulus mõisa koosseisu 5371,85 ha müümata mõisamaad, 92,53 ha müüdud mõisamaad, 376,43 ha müüdud kvootemaad, 668,14 ha müümata talumaad, 4960,49 ha müüdud mõõisamaad, 3 kõrvalmõisa, 5 küla, 4 ühikut müüdud mõisamaad, 84 talu.
===Mõis kaasajal===
| |||