Vikipeedia

100 meetri jooks: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
1. rida:
{{toimetaAeg|kuu=august|aasta=2013}}
{{toimeta}}
[[Pilt:Mens 100m finals British Champs and Olympic Trials.jpg|thumbpisi|Meeste 100 meetri jooksjooksu start]]
'''100 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuluvkuuluv [[kergejõustik]]u[[võistlusala|ala]], lühima distantsiga [[jooks (sport)|jooks]]uala [[kaasaegsed olümpiamängud|olümpiamängude]] praeguses kavas.
 
100 mmeetri jooksus võisteldakse [[staadionirada|staadioniraja]] sirgel osal, nii et rada ei sisalda [[kurv]]e. Iga võistleja peab jääma oma rajale. [[Start|Starditakse]] [[madalstart|madalstardist]] [[stardipakk|stardipakult]].
 
[[Sisestaadion]]ilid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole sellel100 distantsilmeetri suurtpikkust tähtsustsirget lõiku, sestei ole sise- ja välisvõistluste tulemused kurvi tõttu jääbvõrreldavad. tulemusSeepärast nõrgemaks.võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksulejooksu vastav võistlusala sisestaadionil onasemel [[60 m jooks]]us.
 
100 m jooksu [[maailmarekord]]i omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks.
 
Praegune meeste [[maailmarekord]], mille [[2009]]. aastal püstitas [[Usain Bolt]], on 9,58 sekundit.<ref>http://uudised.err.ee/index.php?06174293</ref> Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas [[Marek Niit]] 2012. aastal.<ref>http://sport.postimees.ee/793990/marek-niit-pustitas-100-m-jooksus-eesti-rekordi</ref>
 
Praegune naiste [[maailmarekord]], mille [[1988]] püstitas [[Florence Griffith-Joyner]], on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas [[Ksenija Balta]] 8. augustil 2006.
 
100 meetri jooks on jääb keskmise kiiruse poolest [[200 m jooks]]ule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem.
 
100 m jooksu [[tippmark]]e ei loeta [[rekord]]iteks, kui [[taganttuul]]e kiirus ületab 2,0 m/s ([[IAAF]]-i reegel 163.8).
30. rida:
[[1920. aastad|1920ndatel]] hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. [[1932. aasta suveolümpiamängud]]el kasutati esimest korda finišikaamerat. Alates [[1977]]. aastast tunnustatakse ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid.
 
Tulemused paranesid märgatavalt, kui [[1960. aastad|1960ndatel]] võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9 sekundit) sellisel rajal registreeriti [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[México]]s [[Jim Hines]]i nimele.
 
Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aastast]] ja naistele [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aastast]]. [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900.]] ja [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el oli kavas ka [[60 m jooks]].
41. rida:
*Esimene aeg alla 10 s:
**käsitsi mõõdetud: 9,9 s, [[Jim Hines]], [[Ronnie Ray Smith]] ja [[Charles Green]] (kõik [[USA]]), [[20. juuni]] [[1968]], [[Sacramento]]
**elektrooniliselt mõõdetud: 9,95 s, [[James Hines]] ([[USA]]), [[14. oktoober]] [[1968]], [[México]]
 
===Naiste 100 m jooks===
73. rida:
 
== Maailmarekordi areng ==
 
=== Mehed ===
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/100_meetri_jooks"