Jalaväe lahingumasin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Jalaväe lahingumasin''' (''infantry fighting vehicle'' (IFV)''; ''боевая машина пехоты (БМП)'') on isikkoosseisu transpordiks või relvasüsteemi kandmiseks valmistatud, roomikutel liikuv relvastatud soomusmasin, mis on võimeline osalema vahetus lahingutegevuses.
 
Jalaväe lahingumasinad kuuluvad [[soomusvägi|soomusvägede]] koosseisu kuuluva [[soomusjalavägi|soomusjalaväe]] relvastusse.
5. rida:
== Iseloomustus ==
 
Jalaväe lahingumasina ülesandeks on soomusjalaväe allüksuse (dessant) või peale ehitatud relvasüsteemi transport lahinguväljale ja osalemine lahingutegevuses koostöös [[tank]]ide ja muu lahingutehnikaga. JalaväeLahingumasinad lahingumaisnaidpaiknevad onlahinguväljal relvastatudoma vähemaltsoomusjalaväelastele ühevõimalikult [[kuulipilduja]]lähedal, jatoetades (automaat-neid võisoodsalt poolautomaat-)positsioonilt [[kahur]]iga.oma Lisakspardarelvade kuulubtulega. nendeLähedus relvastusse tavaliselt [[tankitõrjeraketikompleks]], samuti [[suitsugranaadiheitja]]d.lahinguväljal Uuematevõimaldab masinatesoomusjalaväelastel relvastusesmanöövriks võibkiirelt ollamasinale [[automaatgranaadiheitja]]asuda.
 
Jalaväe lahingumaisnaid on relvastatud vähemalt ühe [[kuulipilduja]] ja (automaat- või poolautomaat-) [[kahur]]iga. Lisaks kuulub nende relvastusse tavaliselt [[tankitõrjeraketikompleks]], samuti [[suitsugranaadiheitja]]d. Uuemate masinate relvastuses võib olla [[automaatgranaadiheitja]].
Neil on hea maastikuläbivus ja liikuvus, sealhulgas osad on ka amfiibsed. Kaitstuse suurendamiseks lahingus on lahingumasinatel tugevam soomuskaitse, kui [[soomustransportöör]]idel, kuid hea liikuvuse säilitamiseks on see siiski nõrgem kui tankidel.
 
Neil on hea maastikuläbivusläbivus ja liikuvus maastikul, sealhulgas osad on ka amfiibsed. [[Roomik]]veermik võimaldab liikuda hõlpsalt ka ebatasasel pinnasel ja lumes, kus ratassoomukid võivad hätta jääda. See on vajalik lahinguväljal positsiooni valikuks ja jalastunud dessandile järgnemiseks. Kaitstuse suurendamiseks lahingus on lahingumasinatel tugevam soomuskaitse, kui [[soomustransportöör]]idel, kuid hea liikuvuse säilitamiseks on see siiski nõrgem kui tankidel.
 
== Ajalugu ==
 
Jalaväe lahingumasinad arendati välja Teise maailmasõja järel soomustransportööride eeskujul, mis osutusid lahingutegevuses soomusjalaväelaste saatmiseks ja toetamiseks ebapiisavaiks.

Esimene tänapäevane jalaväe lahingumasin oli 1960. aastail Nõukogude Liidus valminud [[BMP-1]]. NATO riikide esimesi lahingumasinaid on Lääne-Saksamaal valmistatud [[Marder 1]]. Ajapikku on uute jalaväe lahingumasinate soomuskaitse ja relvastus tugevnenud. Sageli on see lisakaal tulnud esialgse amfiibsuse arvelt. Tänapäevane lahingumasinatüüp on tavaliselt ehituslikult arendatav mitmeotstarbelise platvormina. See võimaldab tehnohoolde ja väljaõppe ühtlustamist üksustes.
 
Rahutagamisoperatsioone ja majanduslikke säästuolusid arvestades on viimastel aegadel üritatud asendada mõningates riikides roomiklahingumasinaid ratasmasinatega, milleks on tavaliselt pisut tugevdatud pardarelvastusega soomustransportöörid. Konventsionaalses sõjas ei pruugi selline lahendus siiski olla jätkusuutlik.
 
== Vaata ka ==
19. rida ⟶ 25. rida:
* [[Tank]]
 
== TundtudTuntud masinaidlahingumasinaid ==
<gallery>
Pilt:BMP-1 AP 1.jpg|[[BMP-1]] - maailma esimene jalaväe lahingumasin