Kiribati keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
13. rida:
==Ajalugu==
Kuni 1979. aastani kandis Kiribati Vabariik nime Gilberti Saared kapten Thomas Gilberti järgi, kes „avastas“ saaregrupi 1788. aastal. Kiribati [kiribas] on kohalik versioon Gilbertist. Originaalis kandsid saared Tungaru nime- siit ka üks eesti keelseid nimetusi seal kõneldavale keelele. <ref name="omn">{{netiviide | URL =http://www.omniglot.com/writing/kiribati.htm | Pealkiri =kiribati keele kohta Omniglotis| Kasutatud =31.10.13 | Keel =inglise keeles }}</ref>
(Samuti kasutuses kiribati, gilberti või tarava keel).<ref>{{netiviide
Tungaru on tihedalt seotud veel maršalli, ponape ning kosrae keeltega. Keele lingvistiline päritolu ei ole täpselt teada, kuid tõenäoliselt on see tulnud kas Solomoni või Vanuatu saartelt.<ref
Kuigi Kiribati ametlikuks keeleks on inglise keel, nimetatakse Tungaru keelt Kiribati rahvuslikuks keeleks, kuna see on tänaseni ühiskonnas tugevalt domineeriv ning igapäevases elus laialdasemalt kasutuses. Riigi konstitutsioonidel, seadustel ning valitsuse dokumentidel on nii kiribati kui ka inglise keelsed variandid, kuid inglise keelt defineeritakse kui autoriteetsemat versiooni.<ref name="enc" />
Kiribati keel ilmus esmakordselt kirjas 19. sajandi keskpaigas, kui misjonärist Reverend Hiram Bingham saabus selleaegsetele Gilberti Saartele 1857. aastal ning leiutas viisi, kuidas sealset keelt kirjutada ladina tähestikus ning kasutas seda Piibli tõlkimiseks. 1970-ndate keskpaigaks loodi Kiribati Keelenõukogu eesmärgiga ühtlustada kiribati keele ortograafiat ja grammatikat, koostada ajakohastatud sõnaraamat ning arendada kiribati kirjandust.<ref name="omn" />
==Foneetika ja morfoloogia==
'''Tähestik ja hääldus''' <ref name="omn" />
{| class=wikitable
|-
| A a || B b || E e || I i || K k || M m || N n || Ng ng || O o || R r || T t || U u || W w
|-
| ah || bee || eh || ee || kee || mm || nn || ngg || oh || ree || see || oo || wee
|-
| [a] || [b] || [e] || [i] || [k] || [m] || [n] || [ŋ] || [o] || [r] || [t] || [u] || [w]
|}
'''Arvsõnad 1-10
''' <ref>{{netiviide | URL =http://www.languagesandnumbers.com/how-to-count-in-gilbertese/en/gil/ | Pealkiri =numbritest kiribati keeles| Kasutatud =31.10.13 | Keel =inglise keeles }}</ref>
:1- teuana
:2- uoua
:3- tenua
:4- aua
:5- nimaua
:6- onoua
:7- itua
:8- wanua
:9- ruaiwa
:10- tebwina
'''Dialektid'''
Kiribatil on kaks põhi dialekti, mis on seostatud vastavalt põhja,- ja lõunapoolsete saartega. Kuigi üks pole ametlikult teisele eelistatud siis praktikas siiski areneb lõunadialekt kui standardsem variant. On täheldatud ka teisi pisemaid dialekte nii riigisiseselt kui ka kaugemal ([[Nauru]], [[Saalomoni]], [[Vanuatu]] ning [[Fidži]] saartel).<ref name="enc" />
'''Häälikud ja õigekiri'''
Kiribati keel kasutab VOS (alus-sihitis-öeldis) sõnajärge.<ref>{{netiviide | URL =http://wals.info/languoid/lect/wals_code_krb | Pealkiri =keeleinfo WALSi järgi| Kasutatud =31.10.13 | Keel =inglise keeles }}</ref> Lihtsustatult saab kiribati keeles häälikud jagada kahte rühma: täishäälikud ja konsonandid.
Täishäälkud on:
:A aa
:E ee
:I ii
:U uu
Täishäälikud võivad esineda nii lühikeste kui pikkade häälikutena ja määravad, millist tähendust sõna kannab. Kiribati keeles on tihti juhtumiks see, et täishääliku pikkus erineb kirjas ja kõnes täielikult.
Konsonandid on:
:b
:b'
:t
:k
:r
:w
==Välislingid==
*[http://www.trussel.com/kir/dic/dic_a.htm Kiribati-inglise sõnaraamat]
| |||