Krimmi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P parandasin skripti abil kriipsud |
||
9. rida:
Krimmi sõda on läinud ajalukku mõlema osapoole suurte diplomaatiliste, logistiliste, meditsiiniliste ja taktikaliste vigade poolest. Sõjast on tuntud ka mitmed meedikud, näiteks kaasaegse [[õendus]]e loojad [[Florence Nightingale]] ja [[Mary Seacole]] Briti poolel ning [[välikirurgia]] edendaja [[Nikolai Pirogov]] Vene poolel. Samuti oli see üks esimesi "tänapäevaseid" sõdu, kus kasutati laialdaselt [[raudtee|raudteid]] ja [[telegraaf]]i, ning üks esimesi sõdu, mis leidis laiaulatuslikku kajastust trükimeedias ja fotograafias; tuntud on [[The Times|The Timesi]] korrespondendi [[William Russell]]i ning fotograafi [[Roger Fenton]]i töö. Kajastust parandasid mitmed tehnilised uuendused: 1854. aasta talvel laiendasid prantslased Musta mere rannikuni telegraafivõrgu ning 1855. aasta aprillis ühendasid britid Krimmi poolsaare muu maailmaga veealuse kaabli abil. Uudiste kiire levik mõjutas avalikku arvamust ja viis valitsusevahetuseni Suurbritannias.
Kokku võitles liitlaste poolel umbes miljon meest (400 000 prantslast, 300 000 türklast, 250 000 britti ja 15 000 sardiinlast) ning Venemaa poolel 720 000 (700 000 Vene armees, 3000 Bulgaaria, 2000 Serbia-Montenegro ning 1000 Kreeka leegionis). Inimkaotused olid ligikaudu
[[Kategooria:Sõjad]]
| |||