Maršalli keel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' {{Keeled | nimi = Maršalli keel | originaalnimi = Ebon | keelkonnavärv = | hääldus = | riigid = Marshalli saared<br /> {{PisiLipp|Nauru...' |
Resümee puudub |
||
30. rida:
'''Maršalli keel''' ehk '''Ebon'''. Keeles on kaks põhilist murret: Rālik ja Ratak, mis kulgevad ahelatena läbi saarestiku. Kõige läänepoolsemal saarel Ujelangil, ei räägita Maršalli keelt nii ühtlaselt kui mujal saarestikus. Keelt räägitakse Marshalli saartel, kus antud keel on inglise keele kõrval ametlik riigikeel. Samuti kõneldakse seda naaberriigis [[Nauru]] saarel ja ka Ameerika Ühendriikides. Marshalli saartel on keele rääkijaid ligikaudu 43 900 (1979 B. Bender) ja rääkijaid kokku on ligikaudu 54 600.
<br />Leksikaalne sarnasus: 33% Poonpei keelega
<br />Maršalli keeles on olemas ka Piibel(1982) ning sõnaraamatud ja grammatika.<ref name="Ethnologue" />
48. rida:
==Ortograafia==
Maršalli keeles on kasutusel kaks ortograafiat. Vana ortograafia, mis on saartele tulnud misjonäride kaudu, on laialt levinud ning seda kasutatakse ka näiteks ajalehtedes, kuid see ei ole eriti hea maršalli keele häälduse esindamiseks. Uus ortograafia kogub hetkel populaarsust koolides ning samuti ka noorte seas. Ka ainsas maršalli keele sõnaraamatus (Marshallese–English dictionary by Abo et al.) kasutatakse uut ortograafiat.
<br />Vana ortofraafia on üsna sarnane uuele, kuid uues on siiski mõned fonoloogilised erinevused hääldamisel. Maršalli keele fonoloogiat on uurinud ja üles kirjutanud Bender (1969), kus on ka kirjalikud näited vana ortograafia kasutamisest.
Mõned näited uue ja vana ortograafia erinevustest:
* Uus ortograafia kasutab sediiga tähti ļ m̧ ņ o̧. Vanas ortograafias sediid puudusid, ning tähti l m n o kasutati mitmetähenduslikult.
70. rida:
===Kaashäälikud===
Maršalli keeles on lai kaashäälikute süsteem. Igal konsonandil on esmane ja sekundaarne häälduskoht. Esmase häälduskoha järgi moodustuvad häälikud on huulhäälik (bilabiaal), pehmesuulaehäälik (velaar) ja kõvasuulaehäälik. Sekundaarse hääliku moodustab artikulatsiooni erinevus – palatalisatsioon, velariseerimine ja huulte ümardamine.
<br />Siiski ei pruugi artikulatsiooni vahe olla hääles kuuldav, kuigi üks häälik on nasaal ja teine mitte. <ref name="choi">„Phonetic Underspecification and Target Interpolation: An Acoustic Study of Marshallese Vowel Allophony“ 1992, John D. Choi
</ref><ref name="phonology">[http://linguistics.byu.edu/faculty/hwills1/ABriefIntroductiontoMarshallesePhonology.pdf]{{netiviide
| URL = http://linguistics.byu.edu/faculty/hwills1/ABriefIntroductiontoMarshallesePhonology.pdf
168. rida:
Maršalli keeles on kaks kategooriat esimese ja teise isiku asesõnadele: absolutiiv või rõhuline ja objektiiv.
Keele esimese isiku mitmusega saab väljendada ka klusiivsust, see tähendab, et saab vahet teha inklusiivil: „mina ja sina“ ja eksklusiivil: „mina ja tema, aga mitte sina“.
<br />Kolmanda isiku asesõnu võib kasutada ainult inimestest rääkides; mitte-inimestest rääkides on need asesõnad kehtetud. <ref name="positions" />
<br />
| |||