Intelligentne disain: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Pseudoteadused |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Intelligentne disain''' ehk '''arukas disain''' ehk '''arukas konstruktsioon''' ehk '''mõistuslik kujundamine''' ehk '''arukas kujundamine''' ehk '''arukas kujundus''' ehk '''intelligentne loome''' (inglise keeles ''intelligent design'') on arvatav [[Universum]]i ja [[elu]] teatud omaduste [[seletus]]eks olev arukas põhjus alternatiivina [[looduslik valik|looduslikule valikule]] ja muudele suunata protsessidele.
==Empiiriline suund==
Biokeemik [[Michael Behe]] ütleb: "[[Taandumatu keerukus|Taandumatult keerukaks]] nimetan ühtset [[süsteem]]i, mis koosneb mitmest hästi omavahel hästi kokkusobivast koostisosast, nii et ühe osa eemaldamine põhjustab praktiliselt süsteemi toimimise lakkamise. Taandumatult keerukat süsteemi ei saa otseselt (st pidevalt parandades pidevalt algset toimimist, mis jätkub samas mehhanismis) tekitada eellassüsteemi järjestikused väikesed teisenemised, sest taandumatult keeruka süsteemi iga eellane, millel mõni osa on puudu, on definitsiooni kohaselt mittetoimiv.<ref>Behe 1996:39.</ref> Mis tahes "taandumatult keerukas [[bioloogiline süsteem]], kui niisugune asi oleks olemas, oleks võimas väljakutse [[darvinism|darvinlikule]] [[evolutsioon]]ile. Et [[looduslik valik]] saab valida ainult süsteeme, mis juba toimivad, siis juhul kui mõnd bioloogilist süsteemi ei saa tekitada järk-järgult, siis ta peaks tekkima tervikliku ühikuna, ühe hoobiga, et looduslikul valikul oleks millelegi toimida."<ref>Behe 1996:39.</ref> Taandumatult keeruka süsteemi kandidaat on näiteks [[Krebsi tsükkel]].
Vastuväiteks on öeldud, et süsteemi kujunemise ajal võisid sel olla koostisosad, mis tagasid terviku toimimise ja mis nüüdseks on muutunud tarbetuteks ja kadunud. Krebsi tsükli kohta arvatakse, et iga selle koostisosa täitis algselt mingit muud ülesannet ning tervik on tekkinud kobamisi.<ref>E. Meléndez-Hevia, T. G. Waddell, M. Cascante. The puzzle of the Krebs citric acid cycle: assembling the pieces of chemically feasible reactions, and opportunism in the design of metabolic pathways during evolution. – ''[[Journal of Molecular Evolution]]'', [[1996]], 43, lk 293–303.</ref>
Behe pakub, et intelligentse disaini mõju võib olla väga ammune: "Taandumatult keerukad biokeemilised süsteeme, mida ma arutasin (...) ei tekitatud tingimata hiljuti. Lihtsalt süsteemide eneste uurimise põhjal on täiesti võimalik, et nad disainiti miljardeid aastaid tagasi ning need on meie aega üle kandnud tavalised rakkude paljunemise protsessid."<ref>Behe 1996:227–228.</ref>). Biokeemik [[Kenneth Miller]] vastab sellele: "Nagu iga bioloogiatudeng võib öelda, ei saaks looduslik valik geneetilisi vigu välja juurida, sest need geenid ei ole ekspresseerunud. Mutatsioonid kuhjuksid neis geenides peadpööritava kirusega, nii et muutuksid lootusetult muutunuks ja mittetöötavaks sadu miljoneid aastaid enne seda, kui neid Behe sõnul tarvis läheb."<ref>Miller 1999:162–163.</ref> Kui aga oletada, et intellektuaalne disain toimub vastavalt vajadusele kogu aeg, siis on probleemiks esiteks see, et seda pole kunagi täheldatud. Teiseks, miks disainija ei võta ette palju lihtsamaid asju, et vältida näiteks [[geneetilised haigused|geneetiliste haiguste]] teket? Behe ütleb selle kohta lihtsalt, et see on osa [[kurjuse probleem]]ist.<ref>[[Michael Ruse]]. [plato.stanford.edu/entries/creationism/#IntDes Creationism], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia], 2007.</ref>
==Filosoofiline suund==
[[William Dembski]] (1998a, 1998b) püüab anda kriteeriiumid, mille järgi eristada disainitut mittedisainitust ([[loodusseadus]]te järgi tekkinust või [[juhus]]likult tekkinust). Disain ei tohi olla juhuslik. Kui miski on väga ebatõenäoline, siis olukord tundub olevat liiga keerukas, et olla juhuslik. Peale selle peab see moodustama mingi mustri, muidu võib seda pidada müraks. "Võtmemõiste on "sõltumatuse" mõiste. Ma defineerin spetsifitseerituse (''specification'') sobivusena sündmuse ning sõltumatult antud mustri vahel. Sündmused, mis on nii ülimalt keerukad kui ka spetsifitseeritud (st sobivad kokku sõltumatult antud mustriga), osutavad disainile."<ref>Dembski 2000:27–28.</ref> Kriteeriumidele vastavad on Behe vaadeldud mikroskoopilised bioloogilised protsessid. Need ei ole juhuslikud, sest nad on taandumatult keerukad. Need on just see, mida organism vajab, nii et neil on spetsifitseeritud muster. Seega saab neid pidada disaini tulemuseks. Ja nende kriteeriumide järgi tuleb välja, et geneetilisi haigusi põhjustavad mutatsioonid ei kvalifitseeru disaini tulemuseks.
Dembski ütleb: "Sündmuse panemine disaini arvele tähendab väidet, et seda ei saa usutavalt panna ei looduseaduste ega juhuse arvele. Iseloomustades disaini loodusseaduste ja juhuse [[disjunktsioon]]i [[täiend (hulgateooria)|hulgateoreetilise täiendina]], tagatakse sellepärast, et need kolm seletusviisi on üksteist välistavad ning ammendavad."<ref>Dembski 1998b:98./ref> Siiski ei välista juhuslikkus loodusseadustele allumist ning juhuslikkusel ei ole sellist ontoloogilist staatust, nagu omistatakse intelligentsele disainile. Peale selle, kui disainija kasutab ainult loodusseadusi (nagu väidab [[deism]]), siis ei ole disaini võimalik Dembski kriteeriumide järgi ära tunda.<ref>[[Michael Ruse]]. [plato.stanford.edu/entries/creationism Creationism], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia], 2007.</ref>
==Vaata ka==
*[[Kreatsionism]]
==Viited==
{{viited}}
==Intellektuaalse disaini pooldajate kirjutised==
*[[Michael Behe]]. ''Darwin's Black Box: The Biochemical Challenge to Evolution'', New York: Free Press [[1996]].
*[[William Dembski|W. A. Dembski]] (1998a). ''The Design Inference: Eliminating Chance through Small Probabilities'', Cambridge: Cambridge University Press [[1998]].
*[[William Dembsky]] (toim) (1998b). ''Mere Creation: Science, Faith and Intelligent Design'', Downers Grove, Ill.: Intervarsity Press [[1998]].
*[[Kenneth Miller]]. ''Finding Darwin's God'', New York: Harper and Row [[1999]].
*[[William Dembski]]. The third mode of explanation: detecting evidence of intelligent design in the sciences. – [[Michael Behe|M. J. Behe]], [[William Dembski|W. A. Dembski]], S. C. Meyer (toim). ''Science and Evidence for Design in the Universe'', San Francisco: Ignatius Press [[2000]], lk 17–51.
*[[Michael Behe]]. ''The Edge of Evolution''.
==Kirjandus intellektuaalse disaini ideest==
*R. Pennock. ''Tower of Babel: Scientific Evidence and the New Creationism'', Cambridge, Mass.: M.I.T. Press [[1998]].
*E. Sober. ''Philosophy of Biology'', Second Edition. Boulder, Col.: Westview [[2000]].
==Välislingid==
*[[Michael Ruse]]. [plato.stanford.edu/entries/creationism Creationism], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia], 2007.
[[Kategooria:Pseudoteadused]]
| |||