'''Austroneesia keeled''' on [[hõimkond (keeleteadus)|hõimkond]] või [[keelkond]], millesse kuuluvaid keeli kõneleb [[Kagu-Aasia]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saartel ning vähemal määral ka [[Aasia]] mandrilmandriosas umbes 386 miljonit inimest. See kuulub põhjalikult uuritud keelkondade sekka koos [[Bantu keeled|bantu]], [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]], [[Afroaasia keeled|afroaasia]] ning [[Uurali keeled|uurali keeltega]]. Esimesena uuris austroneesia keeli ulatuslikult [[Komparatiivne meetod (keeleteadus)|komparatiivset meetodit]] kasutades Saksasaksa keeleteadlane [[Otto Dempwolff]]. Teine Saksasaksa teadlane [[Wilhelm Schmidt (saksa teadlane)|Wilhelm Schmidt]] võttis saksa keeles kasutusele sõna ''austronesisch''<ref>{{Cite[[John bookSimpson]], [[Edmund Weiner]] (toim). ''Official Oxford English Dictionary (OED2)'', [[Oxford University Press]] [[1989]].</ref>, mis tuleb [[Ladina keel|ladina]] sõnast ''auster'' "lõunatuul" ja [[Kreeka keel|kreeka]] sõnast ''nêsos'' "saar". Nimi "austroneesia" on sama päritolu. Keelkonna nimi on asjakohane, kuna enamikku austroneesia keeltest kõneldakse saartel. Vaid mõned üksikud keeled nagu [[Malai keel|malai]] ja [[tšaami keeled]] pärinevad Aasia mandrilt. Paljudel austroneesia keeltel on väga vähe kõnelejaid, ent suuremaid keeli kõnelevad kümned miljonid inimesed. Mõni austroneesia keel on ka [[riigikeel]].
|title = Official Oxford English Dictionary (OED2)
|subject = [[List of English dictionaries|Dictionary]]
|publisher = [[Oxford University Press]]
|pub_date = 1989
|media_type =
|pages = 22000}}</ref>, mis tuleb [[Ladina keel|ladina]] sõnast ''auster'' "lõunatuul" ja [[Kreeka keel|kreeka]] sõnast ''nêsos'' "saar". Nimi "austroneesia" on sama päritolu. Keelkonna nimi on asjakohane, kuna enamikku austroneesia keeltest kõneldakse saartel. Vaid mõned üksikud keeled nagu [[Malai keel|malai]] ja [[tšaami keeled]] pärinevad Aasia mandrilt. Paljudel austroneesia keeltel on väga vähe kõnelejaid, ent suuremaid keeli kõnelevad kümned miljonid inimesed. Mõni austroneesia keel on ka [[riigikeel]].
Eri allikad liigitavad keeli erinevalt, kuid austroneesia ja [[niigeri-kongo keeled]] on maailma kaks suurimat keelkonda: kumbagi neist kuulub umbes viiendik maailma keeltest. Austroneesia keelkonna geograafiline haare oli kõigist keelkondadest suurim enne indoeuroopa keelte levikut kolonialismi ajal, ulatudes Madagaskari saarelt Aafrika idarannikul [[Lihavõttesaar]]e ehk Rapa Nuini Vaikse ookeani idaosas. [[Havai keel|Havai]], [[rapanui keel|rapanui]] ja [[Madagaskar]]il kõneldav [[malagassi keel]] on austroneesia keelkonna piirikeeled.
