Parasmaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Artiklis sai parandatud mõned väikesed faktieksimused uue kogutud info valguses
17. rida:
'''Parasmaa''' on elaniketa hajaküla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Koonga vald|Koonga valla]] idaosas. Küla läbib [[Kõima (Koonga)|Kõima]]-[[Avaste]] kohalik tee, millelt küla piires hargneb kohalik tee [[Vahenurme]] külla.
 
Küla ümbritsevad kaguskirdes [[Kesu raba]] ja läänes [[Avaste soo]]. Küla põhjapiiriks [[Avaste]] külaga on vana [[Avaste oja]] säng. Külast lõunas voolab [[Allika jõgi]].
 
Küla põhiosa asus paekõvikul (21 meetrit üle merepinna) ning mõningad talud asusid ka [[Avaste soo]] servalade kruusakõrgendikel.
28. rida:
Vanimad kirjalikud teated Parasmaa küla kohta pärinevad 1429. aastast, kui [[Vigala]]st Diederick Uxkel (Uexküll) ostis Parasmaa piirkonnast ühe heinamaatüki.
 
1620ndatest aastatest alates on teateid [[Parasmaa mõis]]a (''Parrasma'') kohta. mis 1817. sajandissajandi lõpust kuulus riigile. MõisaEesti naabrusesVabariigi oli ka [[kõrts]], mille varemed on tänaseni säilinud. Mõisa naabrusesajal oli kaParasmaal vana12 [[triangulatsioon]]itorntalu, misenamus varisesneist kokkuasundustalud alles 1990ndate alguses.
 
Parasmaal oli ka vana [[triangulatsioon]]itorn, mis varises kokku alles 1990ndate alguses.
Parasmaa elanikond kannatas tugevasti 1949. aasta suurküüditamise ning sundkollektiviseerimise tagajärjel. See põhjustas elanike väljavoolu linnadesse. Viimased elanikud lahkusid Parasmaalt 1970ndatel aastatel.
 
Parasmaa elanikkond hakkas kiiresti vähenema nõukogude aja alguses. Viimane elanik lahkus Parasmaalt 1979. aastal.
 
1980ndatel teostati Parasmaa kõvikul maaparandus, millega hävitati ka mitmeid talukohti ning kannatas ka arhailine külastruktuur. Vanast külatuumikust põhjapool olevad kruusakõrgendikud metsastati (kunagise metsavahikordoni ümbrus). Uusimad ehitised Parasmaal on 21. sajandi alguses ehitatud jahionnid.