Piacenza: erinevus redaktsioonide vahel

Piacenza asutasid [[218 eKr]] (legendi järgi [[31. mai]]l) roomlased ja ta kandis siis nime ''Placentia''. Samal aastal võitis [[Hannibal]] linna lähedal [[Trebbia lahing]]u, kuid Piacenza suutis puunia vägedele vastu seista. JärgmistelJärgnevatel aastatel linna ümbrus kuivendati ja rajati [[jõesadam]]. Oma asendi tõttu [[Po]] jõe äärasääres sai temast kogu Emilia tasandiku kaitse seisukohalt olulise tähtusega [[garnison]]ilinn. Piacenza sai ka [[vili|vilja]] ja [[vill]]a tootmise keskuseks.

Pärast (ja isegi enne) [[Rooma riik|Rooma riigi]] langust rüüstati Piacenzat korduvalt, ent alati kosus ta ruttu. Ta kuulus [[Bütsants]]ile, [[Lombardia]]le (pealinnana), [[frangid|frankidele]] ja [[Püha Rooma keisririigileriik|Püha Rooma riigile]]. [[1095]] kuulutati Piacenzas välja [[Esimene ristisõda]]. Aastast [[1126]] oli Piacenza vabalinn ja [[Lombardia Liiga]] tähtis liige. [[Põllumajandus]] ja [[kaubandus]] tegid Piacenza üheks maailma rikkaimatest linnadest.

[[1313]]–[[1447]] kuulus Piacenza [[Milano]] [[Viscontid]]ele, kuni [[1499]] [[Sforzad]]ele. [[Gian Galeazzo Visconti]] tõi Piacenzasse [[Pavia ülikool]]i. [[1521]]. aastani kuulus Piacenza [[Prantsusmaa]]le ja [[1545]]. aastani [[Paavstiriik|Paavstiriigile]]. Seejärel moodustati [[Parma hertsogiriik]]. [[1802]] liitis [[Napoleon]] Piacenza Prantsusmaaga, [[1816]]–[[1847]] kuulus ta [[Austria]]le, seejärel läksliitus rahvahääletusegarahvahääletusel [[Sardiinia kuningriik|Sardiiniaga]], mida loetakse [[Itaalia]] ühendamise alguseks.

Piacenza linnakeskuses on siiani nähatajutav roomaaegne põhiplaantänavaplaan. Hulgaliselt hooneid on hooneidsäilinud [[keskaeg|keskajast]] ja [[renesanssRenessanss|renessanssist]]iperioodist.

* '''Raekoda''', tuntud kui ''Il Gotico''; punastest [[tellis]]test [[Lombardia gooti stiil]]isstiilis loss [[13. sajand]]ist.