Basalt: erinevus redaktsioonide vahel

Basalt on värskena musta või hallikat värvi. Hallika tooni annavad basaldile plagioklassi [[kristall]]id. Musta värvuse annab peamiselt pürokseen. Halli basaldisarnast kivimit nimetatakse [[Andesiit|andesiidiks]]. Makroskoopilisel vaatlusel on tihti andesiidil ja basaldil raske vahet teha, sest teravat piiri nende vahel ei ole, seetõttu nimetatakse nendevahelist kivimit [[Basaltne andesiit|basaltseks andesiidiks]]. Basaldi pind võib olla värvunud roheliseks, punakaks või kollakaks. Punakas värv vihjab [[Hematiit|hematiidi]], kollane aga [[Limoniit|limoniidi]] tekkele, mõlemad tekivad [[raud]]a sisaldavate [[mineraal]]ide [[Porsumine|porsumisel]]. Roheliseks värvub basalt [[Hüdrotermaalne moone|hüdrotermaalsel moondel]], rohelise värvi annab peamiselt [[kloriit]]. Basalt on tardunud magma.

Basaldi [[Kivimi struktuur|struktuur]] on [[Afaniitne struktuur|afaniitne]], mis tähendab seda, et üksikuid kristalle ei ole võimalik nende väiksuse tõttu palja silmaga eristada. Peitkristallilises [[Põhimass (petroloogia)|põhimassis]] esinevad tihti suuremad palja silmaga nähtavad mineraaliterad, mida nimetatakse [[fenokristall]]ideks. Fenokristallid võivad anda basaldile ka nime, näiteks rohkelt oliviini sisaldavat basalti nimetatakse [[oliviinbasalt]]. Oliviinbasaldiks nimetatakse basalti ka siis, kui ta enam oliviini ei sisalda, kuid seda vaid seepärast, et oliviin on muutunud mõneks teiseks, antud tingimustel [[Keemiline stabiilsus|stabiilsemaks]] mineraaliks. Näiteks rohkelt oliviini arvelt tekkinud [[iddingsiit]]i sisaldavat basalti nimetatakse samuti oliviinbasaldiks. Levinud fenokristalliks basaldis on musta värvi ja tihti [[Idiomorfne mineraal|idiomorfse]] väliskujuga pürokseen [[augiit]]. Fenokristallidega basalti nimetatakse [[Porfüüriline basalt|porfüüriliseks]]. Rohkelt vulkaanilist klaasi sisaldav basalt kannab nime [[hüalobasalt]]. Hüalobasaldi tunneb ära läikivama, pisut [[pigi]] meenutava pinna järgi. Margus on noob