Mardipäev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
15. rida:
19. sajandist on Lõuna- ja Lääne-Eestist teateid ketrajasandist; seda teistelgi rahvastel tuntud tava on seotud [[päikesekultus]]ega. Lääne-Eestis ja saartel liikusid mardipäeval ringi vaesed naised, kogudes endale toitu ja rõivaid.
Alates 19. sajandist on mardisandiks käinud ka naised. Muistne viljakusriitus jäi aja jooksul tahaplaanile, esikohale kerkis noorte meelelahutus. Mardiseltskonda kuulus tihti pillimees, mardilaulude kõrvale ja asemele tulid ka uuemad laulud ja tantsuviisid. [[20. sajand]]i algusest muutusid mardisantide kostüümid mitmekesisemaks - mustlased, mooramehed, kortsnapühkijad, meremehed, raamatutegelased jne. 20. sajandi teisest poolest alates on mardisanti jooksnud peamiselt lapsed, kes traditsiooniliste mardilaulude asemel võivad püüda ka muude laulude, tantsude ja etteastetega pererahvalt maiustusi või raha välja meelitada. türa k2i vittu
wdw
q'
qw
w
wq
qw
wq
e
r
re
tg
r
re
e
ree
wwwererrrttererw
qw
qqqw
qweqe
q
▲==Mardipäev teistes maades==
Mujal Euroopas langes mardipäev ajale, mil traditsiooniliselt tähistati saagikoristuse lõppu ning maitsti värskelt valminud [[vein]]i; sel päeval tapeti loomi ning pandi talveks liha soola. Lõppes sügis ja algas talv. Keskajal algas mardipäevast 40päevane jõulueelne [[paast]] ning mardipäeval püüti liha söömisega n-ö viimast võtta. Inglismaal kutsuti mardipäeva seetõttu ka kõhuvalupäevaks. Iirimaal tapeti mardipäevaks kukk, kelle verega pritsiti maja nurki. Pea kõikjal Euroopas on söödud mardihane - [[hani|hane]] sidusid püha Martiniga mitmed legendid. Hane rinnaluuga ennustati talve: valge kont tähendas lund, must lumetut talve. Prantsusmaal tähistati Püha Martini päeva veinijoomisega. Rootsis ja Saksamaal on söödid mardihane, Itaalias ja Saksamaal on lapsed käinud lauludega maiustusi ja raha korjamas. Saksamaal on põletatud mardilõkkeid.
| |||