Kaltsium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
22. rida:
}}{{KeemElem|20|Kaltsium|Ca|40,08|keLeelismuldmetall|2|8|8|2|||}}
'''Kaltsium''' on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 20, pehme, halli värvusega [[leelismuldmetall]], mida [[loodus]]es vabal kujul ei esine
Selle elemendi avastas inglise keemik [[Humphry Davy]] 1808. aastal. Kaltsium on [[maakoor]]es [[mass]]i poolest levikult viies element [[hapnik]]u, [[räni]], [[alumiinium]]i ja [[raud|raua]] järel. Cl<sup>-</sup>, Na<sup>+</sup>, Mg<sup>2+</sup> ja SO<sub>4</sub><sup>2-</sup> järel on Ca<sup>2+</sup> viies lahustunud ioon [[merevesi|merevees]] nii massi kui ka [[molaarsus]]e poolest.<ref>{{netiviide | URL = http://cdiac.esd.ornl.gov/ftp/cdiac74/chapter5.pdf | Pealkiri = Handbook of method for the analysis of the various parameters of the carbon dioxide system in sea water, version 2 | Autor = Dickson, A. G. ja Goyet, C. | Failitüüp = PDF| Aeg = 1997| Väljaandja = ORNL/CDIAC-74| Kasutatud = 18.09.2013 | Keel = inglise }}</ref> Kaltsium on [[elusorganism]]idele väga oluline [[mineraalaine]], eriti oluline on see [[rakk|raku]] [[füsioloogia]]s, kus kaltsiumiiooni (Ca<sup>2+</sup>) liikumine [[tsütoplasma]]sse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides. Kuna kaltsium on oluline mineraal [[luu]]de, [[hambad|hammaste]] ning [[koda (zooloogia)|kodade]] ehituses on see massi poolest levinuim [[metall]] paljudes [[loomad]]es.
==Omadused==
[[
▲[[File:FlammenfärbungCa.png|thumb|upright|130px|left|[[Leekreaktsioon]]. Leegi oranžikaspunane värvus tuleneb kaltsiumist.]]
Keemia poolest on kaltsium üks [[Keemiline aktiivsus|reaktiivsemaid]] ning pehmemaid metalle (see on küll pisut [[kõvadus|kõvem]] kui [[plii]], kuid seda on võimalik noaga lõigata).
47. rida ⟶ 50. rida:
Kaltsiumil on kaks [[allotroop]]i: tahktsentreeritud kuubiline, mis eksisteerib kuni 464 °[[Celsiuse skaala|C]] ning ruumtsentreeritud [[kuubiline süngoonia|kuubiline]] [[süngoonia]], mis eksisteerib 464 °C kuni [[sulamistemperatuur]]ini.<ref>{{netiviide | URL = http://jes.ecsdl.org/content/103/7/409.abstract | Pealkiri = Allotropic Modifications of Calcium | Autor = J. F. Smith, O. N. Carlson, and R. W. Vest. | Failitüüp = PDF| Aeg = 1956| Väljaandja = J. Electrochem. Soc. | Kasutatud = 19.09.2013 | Keel = inglise }}</ref>
[[
Kaltsiumi sulamistemperatuur on 848 °[[Celsiuse skaala|C]].
59. rida ⟶ 62. rida:
Kaltsium on oluline osa loomade luude struktuuris. Kaltsiumil on suhteliselt suur [[aatomnumber]], see on põhjus, miks [[röntgenikiirgus|röntgenikiired]] luud ei läbi, tänu sellele nähtusele on võimalik teha [[röntgenipilt]]e.
[[
==Esinemine looduses==
77. rida ⟶ 80. rida:
==Geokeemiline ringlus==
[[
▲[[Image:Pamukkale Hierapolis Travertine pools.JPG|thumb| right| Lubjakivi astangud [[Pamukkale]]s, [[Türgi]]s]]
Kaltsium on oluline lüli [[tektoonika]], [[kliima]] ning [[süsinikuringe]] vahel. Mägede kerkimisel [[isostaasia|isostaatilise]] liikumise tõttu paljastuvad kaltsiumit sisaldavad [[kivim]]id [[porsumine|keemilisele murenemisele]]. Seejärel vabanevad Ca<sup>2+</sup> ioonid [[pinnavesi|pinnavette]], mis viib ioonid [[ookean]]isse, kus need reageerivad lahustunud [[süsihappegaas]]iga (CO<sub>2</sub>) moodustades [[lubjakivi]] põhikoostisosa – [[kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadi]].
Selle protsessi tulemuseks on see, et iga kaltsiumiioon
<ref>{{netiviide | URL= http://www.nature.com/nature/journal/v426/n6964/full/nature02131.html | Pealkiri = The long-term carbon cycle, fossil fuels and atmospheric composition | Autor = Berner,R|Täpsustus= Väljaanne 426| Aeg = 2003| Väljaandja = Nature| Kasutatud = 30.09.2013 | Keel = inglise }}</ref>
91. rida ⟶ 93. rida:
Kaltsiumit kasutatakse <ref>Lide, D. R., ed. (2005). CRC Handbook of Chemistry and Physics (86th ed.). Boca Raton (FL): CRC Press. </ref>:
*[[redutseerija]]na teiste metallide
*hapniku, [[väävel|väävli]] või [[süsinik]]u eemaldamiseks mitmetest [[raudmetallid|raudmetallide]] [[sulam]]itest
*alumiiniumi, berülliumi, vase, plii ja magneesiumi sulamite tootmises
98. rida ⟶ 100. rida:
==Kaltsiumiühendid==
▲[[Image:Carbide lamp lit.jpg|thumb|180px|right|Karbiidlamp]]
* '''[[Kaltsiumoksiid]]i''' (CaO) ehk kustutamata lupja kasutatakse metallide tootmisel lisandite, näiteks [[räbu]] eemaldamiseks, [[keraamika]]s värvide tootmisel ning [[putukamürk|putukamürgina]]. Veel leiab CaO kasutust [[heitvesi|heitvee]] happesuse vähendajana, kuna kaltsiumoksiid on [[aluseline oksiid]].
116. rida ⟶ 117. rida:
* '''[[Kaltsiumvolframaat]]i''' (CaWO<sub>4</sub>) kasutatakse helendavates värvides [[luminofoorlamp]]ides ja röntgenuuringutes
* '''[[Hüdroksüapatiit]]''' (Ca<sub>5</sub>(PO<sub>4</sub>)<sub>3</sub>(OH) moodustab 70% loomade luudest, samuti on see põhiline mineraal, millest koosnevad [[hambaemail]] ja [[dentiin]].
== Viited ==▼
{{viited}}▼
{{Commons|Category:Calcium}}
{{keemElemLeelismuldmetallid}}
[[Kategooria:Leelismuldmetallid]]
▲== Viited ==
▲{{viited}}
| |||