Pompei: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 68 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
PResümee puudub
22. rida:
'''Pompei''' on linn [[Itaalia]]s [[Campania]] maakonnas [[Napoli provints]]is [[Vesuuv]]i [[vulkaan]]i jalamil.
 
Linn on peaasjalikult tuntud tänu [[antiikaeg|antiikaja]] linna [[Pompeji]] väljakaevatud varemetele.
 
== Ajalugu ==
Antiikaja Pompei ([[ladina keel]]es ''Pompeii'', ''Pompeji'') asutasid [[6. sajand eKr|6. sajandil]] eKr]] [[oskid]]. Aastal [[79]] m.a.j. mattus Pompeji [[Vesuuv]]i [[vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuha]] alla, kui vulkaan purskama hakkas. Tuhakiht oli 7–9 m paksune. Niimoodi see linnake konserveerus peaaegu tervena paljudeks sajanditeks. [[18. sajand]]il [[1748]]. aastal hakati Pompeji'lt tuhakihti eemaldama. Vahepeal see töö peatus ja järjekindlalt alustati väljakaevamistega uuesti aastal [[1860]].
 
== Arhitektuur ==
Kolme kilomeetri pikkuse ringmüüriga ümbritsetud linna lubjakivist hooned on ehitatud 6.–5. sajandil, [[tuff]]hooned 4.-2. sajandil ja tellishooned 80–30 aastat e.KreKr. Pompeij vanimaks osaks on kolmnurkne foorum ja [[dooria]] templi varemed, mis pärinevad 6. sajandist e.KreKr. Linna keskel piklikul foorumil asuvad [[basiilika]], mis pärineb 2. sajandist, Jupiteri jmt. templi, turuhoone ''macellum'''i ja [[kuuriahoone]] varemed (viimati nimetatud hooned pärinevad 1. sajandist e.KreKr). Välja on ka kaevatud [[palestra]] (2. sajsajand), [[odeion]], teater (5000 kohta, pärineb 1. saj.sajandist e.KreKr), vanim Rooma [[amfiteater]] (35 astet, 20 000 kohta, uumbes 80 e.KreKr), [[Stabiae]] termid, hulk elamuid ja linnalähedasi villasid (alates 3. sajsajand e.KreKr). Niinimetatud [[Faunuse maja]]st on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks [[Aleksander Suur]]e lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale.
 
Pompeji elumajad on tuntud kui kunagise omapärase ja ilmeka rooma arhitektuuri head näited. [[Eklektitsism]]i vaim juhtis selle loojaid nii erilaadiliste elementide ühendamisele nagu [[itaalia aatrium]] ja [[hellenistlik peristüül]]. Seda tüüpi just esindavadki Pompeji kaunimad elumajad, nagu [[Pansa maja]], [[Fauni maja]], [[Loreius Tiburtinuse maja]] ja kõigepealt kuulus [[Vettiuste maja]]. Pidulikus poolhämaruses võtsid külalisi vastu avar aatrium ja selle kaks kõrvaltiiba. Siin ootasid kliendid oma patriooni ilmumist. Aatriumis avaldus vanade roomlaste kombekas elulaad. Söögitoaks määratud ruumi ehk [[tablinum]]i taga oli näha uuendusena Kreekast sissetoodud peristüüli. Suursugustes majades oli see rohkem kaunistuseks kui elanike igapäevaseks elamiseks. Sellest tulenevalt eraldati tõenäoliselt juba vanal ajal peristüüli keskmine osa seda ümbritsevast käigust vahevõrega. Erinevalt kreeka majast olid ruumid majades asetatud range korrapärasusega peateljest paremale ja vasakule.
35. rida:
 
== Välislingid ==
{{commonscommonskat|Category:Pompeii|Pompei}}
 
[[Kategooria:Arheoloogia]]