Nädal: erinevus redaktsioonide vahel

Sõna ''nädal'' on slaavi päritolu, aluseks vanaslaavi pühapäeva nimetus nedělja -– ei tee (tööd). Soome keele viikko pärineb muinasgermaani sõnast *weyg- (painutama, pöörama, tuul, saak).

Laialt kasutust leidnud seitsmepäevane nädal põhineb seitsmepäevastel Kuu faasidel ja on Lähis-Ida päritolu. See pärineb iidse Baabüloni (Paabeli, Babeli, Bab-ili) ajast 6. sajsajandist eKr, kust levis ühes raamatu-uskudega üle maailma. Tuntakse ka kolme-, nelja-, viie-, kuue-, kaheksa-, üheksa-, kümnepäevaseid nädalaid.

Eestlaste muinasaegne nädal oli tõenäoliselt viiepäevane (ühe käe sõrmede järgi): esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, viiespäev (vadja viddezpäivä, vrd. vepsa pätnic, vene пятница). Üleminekul seitsmepäevalisele nädalale viiespäev asendus reedega (germ. Freitag, ilmselt emand-jumalannast Freyjast, nt.näiteks liivi breidig või siis M. Vasmeri Russisches etymologisches Wörterbuch järgi ladina sõnast ''feria'' ehk pidulik päev), lisandusid laupäev (vanapõhja laugr/laug ehk saun, seega saunapäev ehk pesupäev, samas liivi puol päävä, võro puulpäiv ehk puulpühä) ja pühapäev.