Kaitseväe kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Kaitseväe kalmistu väravaehitis 2008-08-29.jpg|pisi|Kaitseväe kalmistu väravaehitis]]
'''Kaitseväe kalmistu''' (ka ''Tallinna garnisoni kalmistu'') on [[Tallinn]]as [[Filtri tee]] ja [[Siselinna kalmistu]] vahelisel alal asuv Eestis langenud sõjavälaste matmiskoht, kuhu on 120 aasta jooksul maetud kuni 5000 eri rahvusest sõjaväelast. == Ajalugu ==
8. rida ⟶ 10. rida:
[[1918]]. aastal hakkas [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivõim]] oma sõdureid matma uuele maatükile, nendegi hauad maeti [[1970]]. aastail venelaste poolt üle.
[[Pilt:Kaitseväe kalmistu kabel3 2013-10-14.JPG|pisi|Kaitseväe kalmistu kabel]]
Sama aasta lõpus hakati kalmistule matma ka [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] langenuid, sõja käigus maeti sinna kokku 575 Eesti sõdurit, Vene [[valgekaartlased|valgekaartlast]] ning [[sõjavang]]i. Sel ajal leidsid kalmistul viimse puhkepaiga ka langenud Briti mereväelased. ▼
▲Sama aasta lõpus hakati kalmistule matma ka [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] langenuid, sõja käigus maeti sinna kokku 575 Eesti sõdurit, Vene [[valgekaartlased|valgekaartlast]] ning [[sõjavang]]i. Sel ajal leidsid kalmistul viimse puhkepaiga ka langenud Briti mereväelased.
1938. aastal asendati haudadel säilinud raudristid kalmistu välimuse ühtlustamiseks kivitahvlitega. Ristid annetati [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile<ref>Sõjaväe-surnuaia ristid – vanametalliks. Esmaspäev, 25. aprill 1938, nr. 17, lk. 7</ref>.▼
▲1938. aastal asendati haudadel säilinud raudristid kalmistu välimuse ühtlustamiseks kivitahvlitega. Ristid annetati [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile.<ref>Sõjaväe-surnuaia ristid – vanametalliks. Esmaspäev, 25. aprill 1938, nr. 17, lk. 7</ref>
Nüüdseks on Eesti-aegsetele haudadele valdavas osas peale maetud Vene sõjaväelased. Ülematmine ning hauatähiste hävitamine sai alguse 1949. aastal. Paljude kivide alla pole tegelikult kedagi maetud. Kalmistule on paigaldatud ka fiktiivseid hauatähiseid umbes 200. Nii näiteks 1985. aastal anti sõjakomissariaadist 32 nime, kellele tuli paigaldada kalmistule kivi. Nimed otsiti Tallinnast 600 kilomeetri raadiuses hukkunute hulgast.
17. rida ⟶ 21. rida:
== Mälestusmärgid ==
*[[1928]]. aastal rajati kalmistule arhitekt [[Edgar Kuusik]]u kavandi järgi Vabadussõjas langenutele mausoleumi taoline mälestusehitis.
*[[1933]]. aastal püstitati kalmistule samuti arhitekt Kuusiku kavandi järgi kuulsate Vabadussõja väejuhtide [[Johan Unt]]i ja [[Ernst Põdder]]i ning teiste kindralite auks mälestusmärk, mille Vene võimud [[1952]]. aastal hävitasid.
*[[1940]]. aastal kavandati skulptor [[Juhan Raudsep]]a poolt kavandatud Vabadusristi kavaleride mälestussammas, mille pidulik avamistseremoonia jäi Nõukogude sõjabaaside tuleku tõttu ära. [[1950]]-ndate algul Vene võimud lasid samba õhku.
*Juunis [[1937]] avati kalmistul monument [[Männiku
*28. novembril [[2012]] taasavati taastatud mälestusehis Vabadussõjas langenutele.
26. rida ⟶ 30. rida:
<references/>
== Välislingid ==▼
* [http://arileht.epl.ee/uudised/384981 Kaitseväe kalmistul põimuvad ajaloo keerdkäigud], [[Eesti Päevaleht]] [[8. mai]] [[2007]] ▼
== Kirjandus ==
* Vabadussõja juhtide mälestussamba taasavamine Tallinna Kaitseväe kalmistul 22. veebruaril 1998. a. Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit 1998
▲== Välislingid ==
▲* [http://arileht.epl.ee/uudised/384981 Kaitseväe kalmistul põimuvad ajaloo keerdkäigud]
{{Coordinate|NS=59.421644|EW=24.766090|type=landmark|region=EE}}
|