Erinevus lehekülje "Kukevere" redaktsioonide vahel

Lisatud 135 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
 
{{vikinda}}
{{EestiAsula
| nimi = Kukevere
'''Kukevere''' on [[küla]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Ambla vald|Ambla vallas]].
 
Endise nimega '''KUKEVERE (Kuckofer).'''
Elanike arv 55 (seisuga 1.01.2013) 55 inimest.
Pindala 13 km2.
Esmamainimine 1564a.
Pindala 13 km2
 
==Asukoht==
'''Halduskuuluvus'''
Küla asub Ambla valla loodeservas piirnedes Ambla valla [[Märjandi]] ja [[Sääsküla (Ambla)|Sääskülaga]] ja [[Käravete]] alevikuga. Küla läbib Jägala-Käravete ehk [[Piibe maantee.]] Haduskuuluvus läbi aegade:[[1866]] [[Kukevere vald]],
1866 Kukevere vald
[[1892]] [[Ambla vald (1939)|Ambla vald]],
[[1945]] [[Jäneda]] Külanõukogu,
[[1963]] [[Lehtse]] Külanõukogu,
[[1977]] [[Ambla]] Külanõukogu,
[[1991]] [[Ambla vald]].
 
'''Küla ajalooline==Ajalooline taust'''==
Esmamainimine 1564a[[1564]]. Kukevere
Koosnebkoosneb kahest ajalooliselt külast – Kukevere ja Säänla. [[1725]] elas külas 70 inimest. 1977 a. aastal liideti Kukevere külaga osa Käravete asula territooriumist. Enne [[kolhoos|kolhoose]] olnud Kukevere külas 13 talu, nendest 8 omanikud olid Kirnmannid. Niisamuti oli suurem osa Kukevere elanikest Kirnmannid. Kukeveres tegutses Gustav Kirnmanni juhtimisel sega koorsegakoor, mis käis ka [[laulupidu|laulupidudel]]. Kukeveres tegutses ka Naisseltsnaisselts, mida juhatas Aliide Kirnmann.
 
'''==Vaatamisväärsused''' ==
'''Küla paiknemine'''
Kukevere külas Innu talu lähedal kuusesegametsas asub roosakashall heinasaokujuline [[graniit|graniitrahn]]: pikkus 6,3 m, laius 5,8 m (kitsamal otsal 4,6), kõrgus 2,7 m, ümbermõõt 21 m. Kivim on jämedateraline ja [[kvarts|kvartsirikas]]. KallakulPõhjakülje põhjaküljelkallakul on näha laste liulaskmise rada. Rahnu tipus asub looduslikuna näiv lohk läbimõõduga 40–50 cm ja sügavusega 10 cm. Lohus leidub sütt ja tuhka ja sealt väljub väike veevoolurenn. Nii lohu kui ka kogu kivi pind on konarlik ja kaetud samblaga. Ümbruses esineb mitmeid väiksemaid rahnusid. Läheduses on [[Jänijõgi|Jänijõe]] alguse allikad. Rahnu nimetus “Kohtumiskivi” tulevat sellest, et vanasti käinud külanoored rahnu juures kokku saamas.
Küla asub valla loodeservas piirnedes Ambla valla Märjandi ja Sääskülaga ja Käravete alevikuga. Küla läbib Jägala-Käravete ehk Piibe maantee.
 
Omaette kaunis vaade avaneb Piibe maanteelt külani viival alleel.
'''Vaatamisväärsused'''
PiibeTeed maanteeltkülla juhatab teed külla põline [[mänd]]. [[Kukevere mõis|Kukevere mõisa]] kuivati on kaunis näide [[Järvamaa]] põhjaosale tüüpilisest [[maakivi]] ja Kuru [[lubidolomiit|lubidolomiidi]] kooskasutamisest. Jaani ja Karja talu maadel on kaks riikliku kaitse all olevat kivikalmet. Siin töötas kõrtsmikuna kuulus “Prohvet Maltsvet” [[Juhan Leinberg]]. Omaette kaunis vaade avaneb Piibe maanteelt külani viival alleel.
Kukevere külas Innu talu lähedal kuusesegametsas asub roosakashall heinasaokujuline graniitrahn: pikkus 6,3 m, laius 5,8 m (kitsamal otsal 4,6), kõrgus 2,7 m, ümbermõõt 21 m. Kivim on jämedateraline ja kvartsirikas. Kallakul põhjaküljel on näha laste liulaskmise rada. Rahnu tipus asub looduslikuna näiv lohk läbimõõduga 40–50 cm ja sügavusega 10 cm. Lohus leidub sütt ja tuhka ja sealt väljub väike veevoolurenn. Nii lohu kui ka kogu kivi pind on konarlik ja kaetud samblaga. Ümbruses esineb mitmeid väiksemaid rahnusid. Läheduses on Jänijõe alguse allikad. Rahnu nimetus “Kohtumiskivi” tulevat sellest, et vanasti käinud külanoored rahnu juures kokku saamas.
Piibe maanteelt juhatab teed külla põline mänd. Kukevere mõisa kuivati on kaunis näide Järvamaa põhjaosale tüüpilisest maakivi ja Kuru lubidolomiidi kooskasutamisest. Jaani ja Karja talu maadel on kaks riikliku kaitse all olevat kivikalmet. Siin töötas kõrtsmikuna kuulus “Prohvet Maltsvet” Juhan Leinberg. Omaette kaunis vaade avaneb Piibe maanteelt külani viival alleel.
 
Küla piirkonnas Jaani ja Karja talu maadel on [[arheoloogiamälestis]]tena kaitse all kaks [[kivikalme]]t.