Balti Hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Balti Hertsogiriik oli kavandatud [[seisus]]liku, ebademokraatliku riigina, nagu olid ka teised selleaegsed saksa väikeriigid;. ajaloolistelÜldist hääleõigust ei saanud kehtestada ka rahvastiku ülekaalukat osa moodustavate eestlaste ja lätlaste eeldatava ebalojaalsuse tõttu loodavale riigile. Ajaloolistel põhjustel oli Maanõukogus ülekaal end sakslasteks pidavatel isikutel. Eestlastest ja lätlastest kuulusid Maanõukogu koosseisu vähetuntud isikud, toetuse saavutamine mõjukamatelt ja tuntumatelt eesti poliitikutelt (sealhulgas [[Konstantin Päts]]) nurjus. [[Hertsog]]iks pidi esialgse kava kohaselt saama [[Preisimaa kuningas]], kes oli ka [[Saksamaa keiser]] [[Wilhelm II]], kuid Saksamaa väikeriikide valitsejate vastuseisu tõttu jäi lõplikuks riigipea kandidaadiks [[Mecklenburgi hertsog]] [[Adolf Friedrich]]; samuti jäi teostamata plaan taastada Kuramaal omamaine [[Bironid|Bironite]] dünastia. Hertsogiriik jaotati eesti-läti keelepiiri järgi seitsmeks [[kanton]]iks ([[Kuramaa]], [[Riia]] linn, [[Latgale]], [[Lõuna-Liivimaa]], [[Põhja-Liivimaa]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] ja [[Eestimaa]]). Hertsogiriiki pidid kuuluma ka varem Baltimaade koosseisu mitte kuulunud Latgale ja [[Setumaa]].