Vikipeedia

Plankton: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Addbot (arutelu | kaastöö)
47 247 muudatust
P Robot: muudetud 63 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
TTrautmann (arutelu | kaastöö)
26 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:PlanktonPlankton_collage.jpg|thumbpisi|PlanktilisedPlanktoni organismidfotomontaaž]]
'''Plankton''' ehk '''hõljum''' (ainsuses '''plankter''';) [[vanakreekaon keel|kreeka]]veekogus sõnasthõljuvate ''planktos''liikumisvõimetute 'ümbereksleja')või onväga veekogudesvähesel hõljuvatemääral väikesteliikuvate organismide kogum. Planktilised<ref onname="Masing">V.Masing. organismid,"Ökoloogia kesleksikon". eiTallinn ole võimelised [[hoovus]]tele ega [[laine]]tele vastupanu osutama1992. </ref>
Kuna nende kulgemiselundid on nõrgalt arenenud ja liikumisvõime piiratud, siis hõljuvad nad vees passiivselt, liikudes ühest kohast teise lainetuse ja hoovuste mõjul. <ref name="järvekülg">A.Järvekülg, I.Veldre "Elu Läänemeres". Tallinn 1963.</ref> Mõned liigid on võimelised ka iseseisvalt liikuma ja võivad ühe ööpäeva jooksul läbida vertikaalselt sadu meetreid (vertikaalne [[Ränne (zooloogia)|ränne]]), kuid nende horisontaalne liikumine on esmajoones määratud siiski hoovuste poolt.
Planktonil on väga tähtis roll mitmete suuremate veeorganismide nagu kalade ja vaalade toidulaual. Nende hõljuvate organismide hulka kuuluvad nii loomad, [[protist]]id, [[arhe]]d, [[vetikad|vetikad]] kui ka [[bakter]]id, kes asustavad ookeanide [[pelagiaal]]i, meresid ning ka mageveekogusid. Seega eristatakse planktonit pigem nende [[ökoloogiline nišš|ökoloogilise niši]] kui [[fülogeneetiline süstemaatika|fülogeneetilise]] või [[taksonoomia|taksonoomilise]] klassifikatsiooni järgi.
Kuigi paljud planktilised liigid on mikroskoopilised, esineb planktonis siiski väga erineva suurusega organisme, ka väga suuri nagu näiteks [[meduus]].
 
==Terminoloogia ==
Teadusharu, mis uurib planktonit, nimetatakse '''[[planktoloogia]]ks'''.
[[Pilt:Icefishuk.jpg||pisi|left|Meroplanktoni näide – [[jääkala]] vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast)]]
 
Mõiste „plankton“ võeti kasutusele 19. sajandi lõpul saksa bioloogi [[Victor Hensen]]i poolt ning tuleneb kreekakeelsest sõnast ''planktos'', mis tähendab „ümberekslejat“.<ref name="järvekülg"/> <ref> http://www.etymonline.com/index.php?term=plankton </ref>
Mõiste "plankton" võttis kasutusele [[1887]]. aastal saksa zooloog [[Victor Hensen]].
Asjaolu, et planktonisse kuuluvad organismid pole võimelised iseseisvalt liikuma, eristab neid selgelt [[nekton]]ist, kes võivad ujuda vastuvoolu ja muuta oma asukohta (kalmaarid, kalad ja mereimetajad).
 
Organisme, kes veedavad kogu oma elutsükli planktonina (nt enamus vetikaid, [[aerjalalised]], [[meritünnik]]ud ja mõned meduusid) nimetatakse [[holoplankton]]iks. Need organismid, kes on planktilise eluviisiga vaid teatud perioodi oma elust (tavaliselt vastsejärk) nimetatakse [[meroplankton]]iks. Pärast planktilist eluperioodi saavad neist kas [[nekton]]i või [[bentos]]e organismid. Meroplanktilised on näiteks [[meritäht|meritähe]], [[merisiil]]i, vähiliste ja enamiku kalade vastsestaadiumid.
== Jaotus ==
Planktoni hulk ja levik sõltub suurel määral ümbritsevast toiteainete kontsentratsioonist, vee füüsikalistest omadustest ja samuti ümbritseva planktoni hulgast.
===Planktilise faasi kestuse järgi===
Teadusharu, mis tegeleb planktoni uurimisega nimetatakse [[planktoloogia]]ks.<ref>EE 7. köide, Tallinn 1994.</ref>
Planktonit saab jagada kahte rühma: [[holoplankton]] ja [[meroplankton]]. Holoplanktoni rühma kuuluvad organismid, kes on planktilised terve oma elutsükli vältel. Meroplanktoni rühma kuuluvad organismid on planktilised vaid oma elutsükli mõnes faasis (tavaliselt vastse faasis).
==Planktoni liigitamine toitumise järgi==
 
[[Pilt:Hyperia.jpg|pisi|''Hyperia macrocephala'']]
[[Pilt:Icefishuk.jpg|thumb|Meroplanktoni näide – [[jääkala]] vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast)]]
Plankton jaguneb üldiselt funktsionaalseteks gruppideks:
 
*[[Fütoplankton]] (kreeka keeles ''phyton''), [[fotosüntees]]ivõimelised planktilised protistid ja bakterid, kes tavaliselt koosnevad ainuraksetest organismidest. Mõned taksonoomilised grupid sisaldavad nii fütoplanktoni liike kui ka mitte fotosünteesivõimelisi vorme, kes omandavad toiteaineid tarbides väikeseid planktoni rakke või veest pärinevat orgaanilist materjali. Kuigi mõnedel liikidel, nt [[viburloom]]adel, esineb ka liikumiselundeid, on enamik fütoplanktoni liikumisest siiski mõjutatud hoovuste, lainetuse ja teiste organismide poolt.
===Suuruse järgi===
*[[Zooplankton]] (kreeka keeles ''zoon''), koosneb planktilistest mitte fotosünteesivõimelistest protistidest ja loomadest, alates üherakulistest vormidest kuni väiksemate [[selgrootu]]teni nagu kalade vastsed. Võivad olla vähese liikumisvõimega, kuid on peamiselt mõjutatud siiski välisjõudude poolt. Nad sõltuvad fütoplanktonist või äärmisel juhul loomadest, kes tarbivad fütoplanktonit.<ref name="marine"> Jeffrey S. Levinton. "Marine biology: function, biodiversity, ecology". New York; Oxford 2011.</ref>
Eri autorid võivad planktonit liigitada erinevalt. Levinud liigituse kohaselt eristatakse järgmisi suurusklasse{{lisa viide}}:
*[[Bakterioplankton]] ehk pisikhõljum.
{|
Mõnikord eristatakse veel ka [[ihtüoplankton]]it, mis koosneb kalade pelaagilistest vastsetest.<ref name="Masing"/>
|width="95"| '''Grupp'''
Selline skeem jaotab planktoni tootjateks, tarbijateks ja lagundajateks. Kuid ka selline jaotus pole alati üksühene. Näiteks mõned protistid on küll fotosünteesivõimelised, kuid suudavad samuti ka teisi planktereid süüa ja nende [[kloroplast]]e enda organismis säilitada. Selliseid organisme kutsutakse [[miksotroof]]ideks. <ref name="marine"/>
|width="120"| '''Suurus''' ([[Equivalent spherical diameter|ESD]])
==Planktoni liigitamine suuruse järgi==
|width="90"|
[[Pilt:Plankton.jpg|pisi|Erinevad planktilised organismid mikroskoobi all]]
|width="350"| '''Tähtsamad esindajad'''
Planktilisi organisme võib klassifitseerida ka nende suuruse järgi:<ref name="marine"/>
{| class="wikitable"
|-
! SUURUSKLASS !! SUURUS !! ESINDAJAD
| [[Megaplankton|Mega(lo)plankton]] || 2&times;10<sup>-1</sup>→2&times;10<sup>0</sup> m || (20–200 cm) || [[loomad]] ;näiteks [[meduus|meduusid]]
|-
| Megaloplankton || >20 cm || Meduus
| [[Makroplankton]] || 2&times;10<sup>-2</sup>→2&times;10<sup>-1</sup> m || (2–20 cm) || loomad ; näiteks [[tiibjalalised]] (''Pteropoda'')
|-
| Makroplankton || 2–20 cm || [[Tiibjalalised]], tavaline [[hiilgevähk]]
| [[Mesoplankton]] || 2&times;10<sup>-4</sup>→2&times;10<sup>-2</sup> m || (0,2mm–2 cm) || loomad ; näiteks [[aerjalalised]]
|-
| Mesoplankton || 0,2 mm–2 cm || Aerjalalised, [[kambrilised]]
| [[Mikroplankton]] || 2&times;10<sup>-5</sup>→2&times;10<sup>-4</sup> m || (20–200 µm) || suuremad [[eukarüoodid|eukarüootsed]] [[protistid]]; vastse staadiumis/väiksemad [[loomad]]
|-
| Mikroplankton || 20–200 µm || [[Ripsloomad]]
| [[Nanoplankton]] || 2&times;10<sup>-6</sup>→2&times;10<sup>-5</sup> m || (2–20 µm) || väiksed eukarüootsed protistid;
|-
| Nanoplankton || 2–20 µm || Diaatom, [[vaguviburvetikad]]
| [[Pikoplankton]] || 2&times;10<sup>-7</sup>→2&times;10<sup>-6</sup> m || (0,2–2 µm) || väiksed eukarüootsed protistid; [[bakterid]]
|-
| Pikoplankton || 0,2–2 µm || Väiksemad eukarüootsed protistid, bakterid
| [[Femtoplankton]] || &lt; 2&times;10<sup>-7</sup> m || (&lt; 0,2 µm) || mere[[viirused]]
|-
| Femtoplankton || <0,2 µm || Mere[[viirus]]ed
|}
==Levik==
</center>
[[Pilt:World plankton prevailence.PNG|pisi|left|Planktoni levikukaart, tumedam roheline tähistab kõige planktonirikkamaid alasid]]
 
Plankton asustab nii ookeane, meresid, järvi kui ka tiike ning lompe. Tema hulk ning liigiline koosseis muutub horisontaalselt, vertikaalselt ja sesoonselt. Selline varieeruvus tuleneb peamiselt valguse hulgast ning kättesaadavusest.
Lisaks neile gruppidele on kirjanduses räägitud ka [[ultraplankton]]ist (pikkus alla 5 µm<ref name="ÖL"/>).
Teiseks oluliseks teguriks, mis planktoni levikut mõjutab, on toitainete kättesaadavus ja hulk. Kuigi [[troopiline kliima|troopilises ja subtroopilises kliimavöötmes]] paiknevates ookeanides on rohkelt valgust, on sealne [[primaarne produktsioon]] siiski üsna madal, kuna oluliste toitainete nagu [[nitraat]]ide, [[fosfaat]]ide ning [[silikaadid|silikaatide]] hulk on seal limiteeritud. See asjaolu põhjustab ka ookeani üldist [[üldine õhuringlus|tsirkulatsiooni]] ning [[veekogu stratifikatsioon|vee kihistumist]]. Sellistes piirkondades tavaliselt ilmneb produktsioon sügavamal, kuid ka siin on määravaks teguriks siiski valgus.
 
On paiku, mis on küll [[makroelemendid|makrotoitainete]] poolest rikkad, kuid kus produktiivsus on siiski väike. Seda põhjustab rauadefitsiit. Kui rauda keskkonda suuremas koguses juurde lisandub, siis võib see viia mitmete fütoplanktoni liikide massilise juurdekasvuni ( „[[veeõitseng]]“).<ref>{{Cite journal
===Toitumise järgi===
| last = Boyd
* [[Fütoplankton]]i alla kuuluvad [[autotroof]]sed eel- või päristuumsed vetikad, kes elavad veepinna lähedal ([[eufootiline kiht|eufootses kihis]]), kus on [[fotosüntees]]imiseks piisavalt valgust.
| first = P.W., et al.
 
| year = 2000
* [[Zooplankton|Zooplanktoni]] moodustavad [[protistid]] või väiksemad loomad, ka suuremate loomade vastsed. Zooplankterid toituvad fütoplanktonist või teistest väiksematest zooplankteritest. Mõnikord eristatakse zooplanktonist [[ihtüoplankton]], mille alla arvatakse kalade pelaagilised munad ja [[vastne|vastsed]]<ref name="ÖL"/>.
| title = A mesoscale phytoplankton bloom in the polar Southern Ocean stimulated by fertilization
 
| journal = Nature
* [[Bakterplankton|Bakterplanktoni]] moodustavad [[bakterid]] ja [[arhed]].
| volume = 407
 
| pages = 695–702
== Elukeskkonna järgi ==
| doi = 10.1038/35037500
*[[Mereplankton]] ehk haliplankton
| pmid = 11048709
*[[Riimveeplankton]] ehk hüfalmüroplankton
| last2 = Watson
*[[Järveplankton]] ehk limnoplankton
| first2 = AJ
*[[Jõeplankton]] ehk potamoplankton
| last3 = Law
*Lombi- ja tiigiplankton ehk [[telmatoplankton]]
| first3 = CS
*[[Sooplankton]] ehk heloplankton
| last4 = Abraham
*[[Allikaplankton]] ehk krenoplankton
| first4 = ER
*[[Soolajärveplankton]] ehk salinoplankton
| last5 = Trull
*[[Krüoplankton]]
| first5 = T
 
| last6 = Murdoch
== Vaata ka ==
| first6 = R
*[[Heljum]]
| last7 = Bakker
*[[Planktonivõrk]]
| first7 = DC
| last8 = Bowie
| first8 = AR
| last9 = Buesseler
| first9 = KO
| issue = 6805
| first10 = Hoe
| first11 = Matthew
| first12 = Peter
| first13 = Ken
| first14 = Russell
| first15 = Mark
| first16 = Mark
| first17 = Julie
| first18 = Mike
| first19 = Greg
| first20 = Julie
| first21 = Malcolm
| first22 = Roger
| first23 = Maria T.
| first24 = R. Michael
| first25 = Scott
| first26 = Stu
| first27 = Rick
| first28 = Steve
| first29 = Karl
| first30 = Philip
}}</ref>
Peamiselt satub rauda ookeanisse läbi pinnakihi, kui sellele langeb [[tolm]]. Näiteks [[Atlandi ookean]]i idaosas esineb väga rohkelt fütoplanktonit just seetõttu, et tuuled kannavad Põhja-Aafrikas asuvast [[Sahara kõrb]]est rohkelt tolmu veepinnale. Kõige rohkem planktonit leidub vee pindmistes kihtides, kuid erinevaid planktilise eluviisiga liike esineb ka sügavamal. Sügavuses, kus primaarset produktsiooni enam ei esine, tarbivad zoo- ja bakterioplankton [[orgaaniline aine|orgaanilist materjali]], mis langeb ülevalt. Selline protsess on kõige intensiivsem just kevadise õitsengu ajal.
==Kohastumused planktiliseks eluviisiks==
Osake jääb vees hõljuma ainult juhul, kui see on väiksema [[tihedus]]ega kui merevesi; sellel on kuju, mis vähendab settimise kiirust; sellel on võime ujuda või juhul, kui vee liikumine hoiab osakest liikuvuses ning ei lase sellel põhja vajuda. Merevee liikumist tekitab peamiselt [[tuul]], mis segab omavahel erinevaid veekihte ning seeläbi ei lase uppuda plankteritel, kes on veest suurema tihedusega. Kõik eelnevalt nimetatud neli mehhanismi ei lase planktonil uppuda või vajuda sügavusele, kus neil pole enam võimalik fotosünteesida või ellu jääda mõnel muul põhjusel.
Mitmed planktilised organismid on siiski veest suurema tihedusega ning vajuks liikumatus vees kindlasti põhja. Esineb ka hõljumist soodustavaid organeid, näiteks mõnedel [[putkloomad]]e liikidel on suur gaasiga täidetud kott, mis käitub kui ujuk ning mille küljes ripub ka ülejäänud [[koloonia (bioloogia)|koloonia]]. Mõned liigid suudavad vajadusel ka gaasist vabaneda ning seeläbi vajuda sügavamale, et üle elada näiteks suuremad [[torm]]id ja vältida pinnalainetust.
On liike, kes suudavad oma tihedust muuta läbi keemilise koostise. [[Dinoflagellaadid]] talletavad ioone, mis nende tihedust vähendavad ning mõned sinirohelised bakterid omavad usutavasti [[vakuool]]ile sarnaseid struktuure, mis sisaldavad väikese tihedusega gaasilist lämmastikku. Paljud zooplanktoni liigid asendavad rasked [[magneesium]]i, [[kaltsium]]i ja sulfaatioonid kergemate [[ammoonium]]i, [[naatriumi]] ning [[kloriidid]]ega.
Mitmetel planktilistel liikidel aitab põhja vajumist vältida vastav kehakuju. Selgeks näiteks on kellukese kujuline meduus. Mõnedel troopilistel zooplanktoni liikidel on välja kujunenud kombitsad, mis aitavad uppumist vältida, kuid on samaaegselt ka kaitseks [[kiskja]]te eest.
Kõige tähtsam asjaolu, mis uppumist vältida aitab on ujumine ning see on kõige paremini välja arenenud zooplanktonil. <ref name="marine"/>
==Biogeokeemiline tähtsus==
[[Pilt:LeptocephalusConger.jpg|pisi|Angerja vastne]]
Peale selle, et plankton on toiduks mitmetele majanduslikult olulistele kalaliikidele, on planktonil tähtis roll ka [[biogeokeemiline tsükkel|biogeokeemilises tsüklis]], k.a ookeani [[süsinikuringe]]s.<ref>{{cite journal |last=Falkowski |first=Paul G. |year=1994 |url=ftp://marine.calpoly.edu/Needles/SPRING%2009/papers/2-Falkowski.pdf |title=The role of phytoplankton photosynthesis in global biogeochemical cycles |journal=Photosyntheis Research |volume=39 |issue=3 |pages=235–258 |doi=10.1007/BF00014586}}</ref>
 
Peamiselt fütoplanktonist toitudes, tekitab zooplankton planktilisse toiduahelasse süsinikku juurde, kas hingamise käigus või peale surma [[biomass]]i või [[detriit|detriidina]]. Kuna orgaaniline materjal on tihedam kui merevesi, siis vajub see avaookeani ökosüsteemis põhja ning kannab ka süsiniku rannikuäärest kaugemale. Sellist protsessi nimetatakse [[bioloogiline pump|bioloogiliseks pumbaks]] (inglise keeles ''biological pump'') ning see on üheks põhjuseks, miks ookeanid on ka kõige suuremad süsinikuhoidlad Maal.
On võimalik, et läbi inimtegevuse saaks ookeanide vastuvõtlikkust [[süsihappegaas]]ile suurendada, viies läbi ookeanide rauaga „väetamise“, mis siis omakorda tõstaks planktoni produktsiooni. Suuremal skaalal selline meetod siiski eriti praktiline ei oleks, sest sellisel protsessil oleks ka mitmeid miinuseid nagu ookeanides tekkiv [[hapnikuvaegus]] ja [[metaan]], mida põhjustab liigne [[remineralisatsioon|remineraliseerumine]] ookeanisügavustes.<ref>{{Cite journal
| last = Chisholm
| first = S.W., ''et al.''
| year = 2001
| title = Dis-crediting ocean fertilization
| journal = Science
| volume = 294
| issue = 5541
| pages = 309–310
| doi = 10.1126/science.1065349
| pmid = 11598285
| last2 = Falkowski
| first2 = PG
| last3 = Cullen
| first3 = JJ
}}</ref><ref>
{{Cite journal
| last = Aumont
| first = O.
| coauthors = Bopp, L.
| year = 2006
| url = http://www.agu.org/pubs/crossref/2006/2005GB002591.shtml
| title = Globalizing results from ocean ''in situ'' iron fertilization studies
| journal = Global Biogeochemical Cycles
| volume = 20
| issue = 2
| doi = 10.1029/2005GB002591
| pages = GB2017
| bibcode=2006GBioC..20.2017A
}}</ref>
==Biomassi varieeruvus==
Fütoplanktoni populatsioonide juurdekasv sõltub valguse ja toitainete hulgast. Peamine faktor, mis juurdekasvu limiteerib, erineb regiooniti. Üldise seaduspärasuse järgi on [[oligotroofsus|oligotroofsetes]] troopilistes ja subtroopilistes keeristes limiteerivaks faktoriks toitainete hulk ning subarktilistes keeristes on limiteerivaks faktoriks valgus. Keskkonnamuutlikkus mõjutab valguse ja toitainete hulka fütoplanktoni jaoks ning kuna nemad on aluseks üldisele mere [[toiduahel]]ale, siis nende hulk ja mitmekesisus mõjutab omakorda ka kõrgemaid troofilisi tasemeid. Näiteks [[El Nino]] perioodide ajal fütoplanktoni hulk ajutiselt langeb ning see mõjutab nii zooplanktoni, kalade, merelindude kui ka mereimetajate populatsioone.
Seda, kuidas inimtekkeline [[globaalne soojenemine]] fütoplanktoni populatsiooni mõjutab, uuritakse hetkel aktiivselt. Muutused vertikaalses vee kihistumises, temperatuuri-sõltuvate bioloogiliste reaktsioonide kiirus ning toitainetega varustamine on ilmselt olulised tegurid, mis tulevikus fütoplanktoni produktiivsust mõjutavad.<ref>Steinacher, M., et al. (2010), Projected 21st century decrease in marine productivity: a multi-model analysis, Biogeosciences, 7, 979–1005</ref> Lisaks võivad olulisteks teguriteks olla ka muutused fütoplanktoni suremuses, mis tulenevad zooplanktoni toitumisest.
Ka kalavastsed kuuluvad seni, kuni nad ei suuda hoovustele vastu ujuda, planktoni hulka.
==Tähtsus kaladele==
Zooplankton on esmaseks saagiks peaaegu kõikidele kalamaimudele, pärast seda, kui kaob [[rebukott]] ja toitumine muutub välispidiseks. Kalad juhinduvad zooplanktoni tihedusest ja levikust, vastasel korral võiksid uued vastsed toiduta jääda. Looduslikud faktorid (nt hoovuste muutused) ning inimtekkelised faktorid (nt [[tamm (ehitis)|jõetammid]]) võivad tugevalt zooplanktonit mõjutada, mil on märkimisväärne mõju ka vastsete ellujäämusele ja läbi selle ka sigimisedukusele.
==Molekulaarsed meetodid planktoni uurimisel==
[[Pilt:Copepodkils.jpg|pisi|Aerjalaline, liik seltsist ''Calanoida'', Antarktikast, umbes 12 mm pikk]]
Plankterite identifitseerimine on vajalik selleks, et mitmed neist vastutavad suurte koguste vees olevate toitainete tootmise eest. Kuna planktereid on ka väga väikeseid, siis üksnes visuaalsel vaatlusel ja morfoloogiliste tunnuste abil pole tihti võimalik erinevaid liike määrata. Määramine on võimalik läbi mitmete biokeemiliste ja [[DNA]]-l põhinevate katsete. [[DNA sekveneerimine]] on selles osas väga edukaks osutunud. Palju leiab kasutust ka [[PCR]].
[[Immunofluorestsents]] meetodit saab edukalt kasutada liikide määramisel veeproovidest ja see võimaldab määrata isegi spetsiifilisi [[geen]]e. Seda tehnikat saab kasutada nanofütoplanktoni liikide määramisel, mis üksnes [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobi]] abil oleks raske kui mitte võimatu.
Monoklonaalseid antikehi on samuti edukalt kasutatud väiksema fütoplanktoni indentifitseerimiseks.<ref name="marine"/>
==Plankton Läänemeres==
Kõige rohkem on Läänemeres uuritud aerjalalisi. Neile järgnevad vesikirbulised, kuhu kuulub ka Läänemerre tunginud võõrliik [[sabaloom]], kes kuulub Euroopa Liidu saja kõige ohtlikuma [[võõrliik|võõrliigi]] nimekirja.<ref> Lennart Lennuk [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4226_4202.html "Elu veepiisas"], Eesti Loodus 2011/11</ref>
==Viited==
{{viited}}
{{Viited|allikad=
==Välislingid==
<ref name="ÖL">[[Ökoloogialeksikon]]. (1992). Koost. Masing, V. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]</ref>}}
[http://www.epl.ee/news/melu/laanemere-plankton-kaitub-kaootiliselt.d?id=51121142 Tiit Kändler "Läänemere plankton käitub kaootiliselt"], EPL 28.02.2008
 
== Välislingid ==
*[http://planktonnet.sb-roscoff.fr/index.php PlanktonNet: planktoniliikide taksonoomiline andmebaas koos piltidega]
 
[[Kategooria:Planktoloogia]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Plankton"