Redaktsioon: 16. oktoober 2013, kell 13:50 redigeeri Kristiinakask (arutelu \| kaastöö) 39 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. oktoober 2013, kell 17:49 redigeeri eemalda Kristiinakask (arutelu \| kaastöö) 39 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: '''Vabamüürlus''' (ka massoonlus, [[inglise keel]]es ''freemasonry'') on ülemaailmne liikumine, mis on jagunenud erinevateks, sageli omavahel seotud organisatsioonideks. Vabamüürluse deklareeritud eesmärgid on oma liikmete ('''vabamüürlaste''' ehk '''massoonide''') kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustatuse ja hariduse edendamine, et selle kaudu maailma paremaks muuta. Ajaloos on kasutatud ka nime Vabamüürlaste Ordu. Erinevate allikate järgi on organiseerunud vabamüürlasi maailmas kokku vähemalt 6 miljonit ja neid leidub peaaegu kõikides riikides.▼ Vabamüürlusega liitumise eelduseks on usk kõrgemasse olevusse, ükskõik kuidas seda siis ei tõlgendata. Teadaolevalt on ainus erand Prantsusmaa vabamüürlus, mis on avatud ka ateistidele.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Continental_Freemasonry Kontinentaalne vabamüürlus]</ref>▼ Suhtumine vabamüürlusse on olnud mitmetine. Muuhulgas on vabamüürlasi süüdistatud [[Vandenõud maailma valitsemiseks\|varjatud võimuambitsioonides]]. ==Ühinguga liitumine== Vabamüürlaste liikumisega ühinetakse soovi ja kutse meetodil. Isik, kes soovib astuda ühingusse, peab selleks soovi avaldama, seejärel võtavad [[loož (vabamüürlus)\|loož]]i valitud liikmed temaga ühendust. Soodsalt kulgenud vestluse korral antakse üle ametlik kutse saada "õpipoisiks". Aja möödudes on šoti riituses võimalik tõusta kuni 33. kraadi vabamüürlaseks. Yorki riituses (näiteks Rootsis) on 11 astet ja misraimis 99 astet. Hierarhias tõustakse kooskõlas isiku panusega liikumisse ning organisatsioonis oldud ajaga. Loožidesse vastuvõtmisel arvestatakse sotsiaalset seisust ja päritolu (näiteks on kõik Ameerika ja Rootsi loožid elitaarsed), usulist kuuluvust ja usutunnistust (näiteks Rootsis ei võeta vabamüürlaseks juute). Enamik vabamüürlaste organisatsioone võtab liikmeks ainult mehi.▼ ▲~~Vabamüürlusega~~Vabamüürlaste ~~liitumise~~liikumisega ühinetakse soovi ja kutse meetodil. Liitumise eelduseks on usk kõrgemasse olevusse, ükskõik kuidas seda siis ei tõlgendata. Teadaolevalt on ainus erand Prantsusmaa vabamüürlus, mis on avatud ka ateistidele.<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Continental_Freemasonry Kontinentaalne vabamüürlus]</ref> ▲~~Vabamüürlaste liikumisega ühinetakse soovi ja kutse meetodil.~~ Isik, kes soovib astuda ühingusse, peab selleks soovi avaldama, seejärel võtavad [[loož (vabamüürlus)\|loož]]i valitud liikmed temaga ühendust. Soodsalt kulgenud vestluse korral antakse üle ametlik kutse saada "õpipoisiks". Aja möödudes on šoti riituses võimalik tõusta kuni 33. kraadi vabamüürlaseks. Yorki riituses (näiteks Rootsis) on 11 astet ja misraimis 99 astet. Hierarhias tõustakse kooskõlas isiku panusega liikumisse ning organisatsioonis oldud ajaga. Loožidesse vastuvõtmisel arvestatakse sotsiaalset seisust ja päritolu (näiteks on kõik Ameerika ja Rootsi loožid elitaarsed), usulist kuuluvust ja usutunnistust (näiteks Rootsis ei võeta vabamüürlaseks juute). Enamik vabamüürlaste organisatsioone võtab liikmeks ainult mehi. Eesti vabamüürlaste statuut keelab liikmetel avalikustada teavet looži tegevuse kohta või avaldada teiste liikmete nimesid. Rootsi vabamüürlased avaldavad regulaarselt oma liikmete nimekirju, seda teevad ka kõige salajasemad USA loožid. Neid nimekirju nimetatakse matrikliteks. ▲Erinevate allikate järgi on organiseerunud vabamüürlasi maailmas kokku vähemalt 6 miljonit ja neid leidub peaaegu kõikides riikides. ==Ideoloogia== Vabamüürluse ideoloogia on ametlikult seotud [[valgustusajastu\|valgustusaadetega]]. Kõrgvabamüürlased, eriti Ameerikas, olid sageli seotud kuritegevusega. Nende seas leidus salakaubavedajaid, mereröövleid ja orjakaupmehi, keda loožid seadusesilma eest kaitsesid. Suurmeistrite seas oli ka orjapidajaid, nagu näiteks [[Aron Lopez]] [[Long Island]]il. Rahvusvahelise vabamüürluse juht [[Albert Pike]] unistas orjandusliku riigi rajamisest konföderatsiooni nime all ja päästis selle nimel valla [[USA kodusõda\|kodusõja]]. Massoonid üritasid korduvalt tappa mittevabamüürlasest USA presidenti [[Abraham Lincoln]]i, kes nende plaane takistada püüdis. Lõpuks õnnestus see vabamüürlasel [[John Wilkes Booth]]il ~~siiski~~.<ref>Nicholas Hagger, "The Secret Founding of America" (London, 2007)</ref> Prantsuse vabamüürlased organiseerisid võrdsuse idee ettekäändel Venemaal 1917. aastal rea riigipöördeid, mida nimetasid revolutsioonideks. Seda kinnitavad vabamüürlased oma ajakirjas "Humanisme". 22. rida: ==Vabamüürluse päritolu== Vabamüürlust on mõjutanud vanemad traditsioonid, ~~kusjuures~~ selle ajalooliste juurte kohta on erinevaid teooriaid. OnMõjutusi ~~mõjutusi~~on [[Vana-Egiptus]]e ja [[Vana-Kreeka]] müsteeriumiliitudelt, [[Templiordu]]lt, [[roosiristlased\|roosiristlastelt]], [[kabala]]lt ja [[gnostitsism]]ilt. Neist traditsioonidest pärinevad ka paljud vabamüürlaste sümbolid. Teatud sarnasusi on [[sufism\|sufistlike]] [[derviš]]i vennaskondadega, mis hakkasid tekkima [[12. sajand]]il. Sõna "vabamüürlane" võeti kasutusele ajal, mil talupojad olid [[Euroopa]]s [[pärisorjus\|pärisorjad]]. Nad olid kinnistatud maa külge ega tohtinud lahkuda. Müürsepatöö vajas see-eest oskusi, mida igal talupojal ei olnud. Sellepärast olid müürsepad ühed vähestest töölistest, kes rändasid vabalt ringi ja otsisid ehitustööd. 132. rida: ===Inglise keeles=== "Ruled By Secrecy" -– Jim Marrs "The Freemason's Companion" -– Anonymus "Question and Answer for the Clandestine Freemason" -– Malachi Z. York "Born in Blood : The Lost Secrets of Freemasonry" -– John J. Robinson * "Vademecum di Loggia",Domenico V. Ripa Montesano, Edizione Gran Loggia Phoenix – Roma Italia 2009 ISBN 978-88-905059-0-4 "The Secret Architecture of Our Nation's Capital: The Masons and the Building of Washington, D.C." -– David Ovason "Under the Sign of Sthe Scorpion" ~~by Jüri~~–Jüri Lina, Stockholm, 1998, 2002. * "Architects of Deception" by– Jüri Lina. Stockholm, 2004. ==Viited==

Vabamüürlus: erinevus redaktsioonide vahel