Brest-Litovski rahuleping: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud |
|||
11. rida:
==Erimeelsused nõukogude juhtkonnas rahuläbirääkimistel==
Nõukogude Venemaal oli läbirääkimiste ajal võimul [[bolševikud|bolševike]] ja vasak-[[esseerid]]e koalitsioonivalitsus, mistõttu
*[[Vladimir Lenin]] – toetas rahu sõlmimist Nelikliiduga, kuna see oli ainud võimalus säilitada bolševike võim Venemaal
*[[Lev Trotski]] – pakkus välja venitamistaktikat
17. rida:
==Rahuleping 3. märtsil==
Brest-Litovski rahulepingu allkirjastasid:▼
'''[[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keiserliku Valitsuse poolt]]'''
*[[Richard von Kühlmann]], välisministeeriumi riigisekretär, keisririigi [[tegev salanõunik]]
*[[
*
*[[1. järgu kapten]] Horn
'''[[Austria-Ungari|Austria-Ungari Keiserliku ja Kuningliku Ühise Valitsuse poolt]]'''
*[[
*Caietan Merey von Kapos-Meree, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Kõrguse salanõunik, erakorraline ja täievoliline saadik
*[[
'''[[Bulgaaria|Bulgaaria Kuningliku Valitsuse poolt]]'''
*[[Andrej Tošev]],
*[[
*
'''[[Ottomani impeerium|Keiserliku
*Tema Kõrgeausus [[
*Tema Kõrgeausus ratsaväekindral [[Zekhi Paša]], Tema Kõrgeaususe Ottomani [[sultan]]i kindraladjutant ja Tema Kõrgeaususe Ottomani sultani sõjaline volinik Saksamaa Keiserliku Hiilguse juures
'''[[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi Valitsuse poolt]]'''
*[[Grigori Sokolnikov]], Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee liige
*[[Lev Karahan]], Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee liige, delegatsiooni sekretär
*[[Georgi Tšitšerin]], [[Vene SFNV]] välisasjade rahvakomissari abi
*[[Grigori Petrovski]], [[Vene SFNV]]
*([[Lev Trotski]], [[Vene SFNV]] välisasjade rahvakomissar
▲==Rahulepingu punktid==
:Artikkel I ▼
*Venemaa, ühelt poolt, ja Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi, teiselt poolt deklareerivad, et nende vaheline sõjaseisukord on lõppenud. Nad otsustasid edaspidi elada koos rahus ja sõpruses. ▼
:Artikkel II.▼
*Lepinguosalised hoiduvad igasugusest teiste osapoolte Valitsuste või valitsuse- ja sõjaväe asutuste vastasest agitatsioonist või propagandast. Kuivõrd see on kohustus puudutab Venemaad, siis see laieneb ka Nelikliidu poolt hõivatud alade suhtes.▼
:Artikkel III ▼
*Piirkondades, mis asuvad lepinguosaliste kindlaks määratud joonest Lääne pool ja mis varem kuulusid Venemaale, ei asu enam tema ülemvõimu all; kindlaksmääratud joone asukoht on märgitud lisatud kaardil ...*, mis on selle rahulepingu oluline osa. Selle joon määratletakse täpsemalt Vene-Saksa Komisjoni poolt.▼
*Puhul eespool nimetatud piirkondade suhtes, nende eelnevast Venemaaga seotusest ei tulene Venemaa suhtes mingit vastutust.. ▼
*Venemaa hoidub nimetatud piirkonnas selle siseasjadesse mistahes sekkumisest. Saksamaa ja Austria-Ungari kavatsevad nende piirkondade tulevikku määratleda koostöös nimetatud alade elanikega.▼
:Artikkel IV.▼
*Saksamaa on valmis niipea, kui sõlmitakse üldine rahu ja Venemaal on viidud läbi täielik [[demobiliseerimine]], puhastada täielikult ala, mis asub Ida pool Artikkel III 1.lõikes täpsustatud joont, kuivõrd Artikkel VI määrustes ei sätestata teisiti. ▼
===Rahulepingu punktid===
▲*Venemaa
▲*Lepinguosalised hoiduvad igasugusest teiste osapoolte
▲*
▲*Puhul eespool nimetatud piirkondade suhtes, nende eelnevast Venemaaga seotusest ei tulene Venemaa suhtes mingit vastutust
▲*Venemaa hoidub nimetatud piirkonnas selle siseasjadesse mistahes sekkumisest.
▲*Saksamaa on valmis niipea, kui sõlmitakse üldine rahu ja Venemaal on viidud läbi täielik [[demobiliseerimine]],
*Venemaa teeb kõik endast oleneva, et tagada kiire Ida-[[Anatoolia]] provintsi evakueerimine ning selle [[Türgi]]le korrektse tagastamise.
*[[Ardahan]], [[Kars]] ja [[Batumi]] ringkonnad peavad samuti olema puhastatud vene vägedest. Venemaa ei sekku nende ringkondade riiklik- ja rahvusvaheliselt õiguslikeks uuteks riikideks korraldamisse ja annab nende piirkondade elanikkonna need alad, et luua, kooskõlas teiste naaberriikidega, täpsemalt Türgiga, uus kord.
*Venemaa viib viivitamatult läbi täieliku sõjaväe demobiliseerimise, sealhulgas ka praeguse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|
*Pealegi, Venemaa viib oma sõjalaevad Venemaa sadamasse ja hoiab neid seal kuni üldise rahu sõlmimiseni või muudab need relvituks.
*Sõjalaevad, mis jäävad Nelikliidu loal
*[[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] asuvad laevad peavad jääma sinna seniks kuni sõlmitakse üldine rahu. [[Läänemeri|Läänemeres]] ning [[Must meri|Mustas meres]], nii kaugele kui Vene võim ulatub, peavad miinid olema ära korjatud üheaegselt. [[Kaubalaevastik]]u liiklus on nendes merepiirkondades kõikjal üheaegselt vaba. Segakomisjoni poolt koostatakse fikseeritud vahendustasusid reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige teavitatakse kaubalaevadele määratud veeteedest. Laevateed peavad olema alati vaba ujuvatest meremiinidest.
*Venemaa on kohustatud sõlmima kohe rahu [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigiga]] ja tunnustama nimetatud riigi ja Nelikliidu
*[[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]] puhastatakse samuti kohe
*[[Soome]] ja [[Ahvenamaa]] puhastatakse samuti kohe
▲*[[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]] puhastatakse samuti kohe Vene vägedest ja ka Vene Punaarmeest. [[Eesti]] Idapiiriks saab üldjuhul [[Narva jõgi]], Liivimaa piir kulgeb üldiselt üle [[Peipsi järv|Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]e, selle Edela-nurgast, sealt üle [[Lubani järv]]e, [[Līvāni|Lievenhofi]] ja [[Lääne-Dvina]] suunas. Eesti- ja Liivimaa okupeeritakse Saksamaa politsei võimu poolt seniks, kuni nendes riikides tagatakse oma ametivõimude poolt ühiskondlik [[julgeolek]]. Venemaa vabastab korraga kõik Eestimaal ja Liivimaal arreteeritud või küüditatud elanikud ja kindlustab kõigi eestlaste ja liivlaste ohutu tagasipöördumise.
*Venemaa peab viivitamatult lõpetama igasuguse Soome
*Ahvenamaal ehitatud kindlused tuleb võimalikult kiiresti lammutada. Seoses nende saarte demilitariseerimisega ja nende sõjalise
▲*[[Soome]] ja [[Ahvenamaa]] puhastatakse samuti kohe Vene vägedest ja Vene Punaarmeest ning Soome sadamad - Vene laevastikust ja Vene mereväest. Niikaua kui jää takistab sõjalaevade Vene sadamatesse viimist, võib laevadel viibida selle hädavajalik meeskond.
▲*Venemaa peab viivitamatult lõpetama igasuguse Soome Valitsuse või avalik-õiguslike asutuste vastase [[agitatsioon]]i ning [[propaganda]].
*Arvestades sellega, et [[Pärsia]] ja [[Afganistan]] on vabad ja sõltumatud riigid, peavad
▲*Ahvenamaal ehitatud kindlused tuleb võimalikult kiiresti lammutada. Seoses nende saarte demilitariseerimisega ja nende sõjalise navigatsiooni tehnika suhtes parandamise küsimustega Saksamaa, Soome, Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud erikokkulepetega peab arvestama Saksamaa nägemust sellest, et nendes küsimustes peab arvestama Läänemerega piirnevate Riikide arvamusega.
*Mõlema poole [[sõjavang]]id peavad olema vabastatud ja nende kodumaale saadetud. Nendega seotud küsimuste lahendamine reguleeritakse Artikkel XII
▲*Arvestades sellega, et [[Pärsia]] ja [[Afganistan]] on vabad ja sõltumatud riigid, peavad [[konventsioon]]i osalised riigid arvestama nende riikide poliitilist ja majanduslikku sõltumatust ning nende riikide territoriaalset terviklikkust.
*Lepinguosalised loobuvad vastastikku oma sõjaliste kulutuste hüvitamise nõudmistest, st riiklikud sõjapidamise kulud, samuti
▲*Mõlema poole [[sõjavang]]id peavad olema vabastatud ja nende kodumaale saadetud. Nendega seotud küsimuste lahendamine reguleeritakse Artikkel XII määrustes ettenähtud erikokkulepetega.
*Lepinguosaliste vahel jätkatakse
▲*Lepinguosalised loobuvad vastastikku oma sõjaliste kulutuste hüvitamise nõudmistest, st riiklikud sõjapidamise kulud, samuti sõja kahjude hüvitise, st neid kahjusid, mis olid tekitatud neile või nende kodanike poolt sõjategevuse piirkonnas sõjaväelise tegevusega, sealhulgas kõigi vaenlase riigi territooriumit teostatud [[sundkoormis]]tega.
*Nelikliitu ja Venemaad puudutavad majanduslike suhete küsimused reguleeritakse
▲*Lepinguosaliste vahel jätkatakse diplomaatiline ja konsulaarkaitse suhteid jätkatakse kohe pärast rahulepingu ratifitseerimist. Mis puutub konsulite vastastikku vahetust, see reguleeritakse eraldi kokkulepetega.
▲*Nelikliitu ja Venemaad puudutavad majanduslike suhete küsimused reguleeritakse Lisa II-V määruste sätetega. Seejuures Lisa 2 näeb ette Vene- ja Saksamaa vahelisi suhteid, 3 Lisa – Vene- ja Austria-ungari, 4.Vene- ja Bulgaaria ning 5. Vene- ja Türgi vahelisi suhteid.
▲:Artikkel XII.
*Avaliku ja [[erasektor]]i suhted ja sõjavangide ning interneerimist ning [[amnestia]]t ja ka vastase kaubalaevade tagastamist puudutavad küsimused reguleeritakse eraldi Venemaaga sõlmitud lepingutega, mis moodustavad üldise rahulepingu lahutamatu osa ja need jõustuvad niivõrd, kui see on võimalik, koos üldise rahulepingu jõustumisega.
*Käesoleva Lepingu tõlgendamisel on saksa- ja venekeelsed tekstid autentsed
;Artikkel XIV
*
[[Pilt:Poland & The New Baltic States.jpg|pisi|Brest-Litovski rahulepingu järel tekkinud riigid Euroopas]]▼
[[21. veebruar]]il andis Saksa idarinde väejuhatus [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaale]] teise ultimaatumi, milles nõudis vene vägede lahkumist [[Ukraina]]st, [[Soome]]st, [[Läti]]st ja [[Eesti]]st. Sakslased nõudsid territooriume kuni [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. Ultimaatumis anti aega 48 tundi vägede väljaviimiseks, kolm päeva rahulepingu sõlmimiseks ja kaks nädalat selle ratifitseerimiseks. [[24. veebruar]]il võttis Venemaa ultimaatumi tingimused vastu, neil tingimustel oligi Venemaa sunnitud [[Balti kubermangud]] sakslastele üle andma.▼
{{tsitaat|Lisa I, mis on sätestatud 3. märtsi 1918.aasta Venemaa ja Keskriikide vahelise Rahulepingu Artikkel 3.▼
:Kooskõlas Venemaaga sõlmitud Rahulepingu Artikkel 3. määruste sätetega, piir, mis Läänes kulgeb piki Venemaa suverääniteeti, läbib saared [[Hiiumaa|Dago]] ja [[Vormsi|Worms]] vahel [[Muhu|Mohn]] ja mandri saarte vahel [[Ruhnu|Runo]] ja [[Kihnu|Kuno]] ja segmentide kõver läbib [[Riia laht|Riia lahe]], jõuab Mandrile veidi Loodes, [[Liivimaa]] [[Aa]] suust, siis see kõver jätkudes ümbritseb Riia Ida ja Üxküll (Öger Galle) [lääne], risti üle [[Daugava|Düna]]. Siis läheb edasi [[Dünaberg|Düna]] Ida kohta, kus lõppes endine [[Kuramaa]] piir, peaaegu Druja, ja selle koha ta ulatub sirgjooneliselt Edelasse joostes Strusty järvest kuni Driswjaty järve lõunaosas, jättes Driswjaty asula ise joonest Itta. ▼
:Siit rida kõverusi Kagu-edela suunas Mjelengjany lähedal Saksa poolel. Paikkonnad Widsy ja Tweretsch jääb joonest Itta. Ta läbib alates Swenziany-Lyntupy raudteeliini, umbes keskelt. Joon läheb siis mööda oja paikkonnad Michalischki ja Gerwjany poolt, mis mõlemad on jäetud Läände, edasi piki jõgesid Oschmjanka ja Loscha. Edasi jookseb mitmesugused põikeid tehes ja jõuab raudteele [[Vilnius|Wilna]]-Smorgon, mida ta ületab Slobodka veidi Läänes. Siin teeb rea kõverusi, joostes otse Klewisa, Saksa poolel teel Oschmjany ja Dsewenischki Ida ja Geranony Lääne poolt, piki jõgesid Opita ja Gawja kuni Niemen. ▼
:Nüüd jookseb piir allapoole mööda [[Neman|Niemen]] sängi Mosty eespool asuva punktini, ja siin on kurvides otse Lõunasse mööda Selwianka jõkke sängi, mis sellest jookseb Roshanyni, mis jääb joonest Itta. Sealt see möödub Edela suunas (mööda Temra) kuni Ukraina piirini, kus see on Prushanyni.. Siit ta läheb Borowiri (?) ja Szolzhentiza vahelt (?), Koski (?) ja Dobruschin vahelt (?), ja jookseb edasi Lääne pool Prushany - Vidoml teed, jookseb otse ja paindub Liesna jõe juures, jättes Vidoml koha Vene poolele. Piir lõpeb Liesna jõest Brest-Litovski Põhja pool, [[Smolensk|Szmolienitza]] ja [[Bobrušin|Bobruschin]] jäävad Ida pool joont, [[Riia]], [[Jakobstadt|Jacobstadt]], [[Daugavpils|Dwinsk]], [[Šventininkai|Svenzjany]], [[Vilnius]], [[Lida]], [[Volkovõsk|Wolkowysk]] ja [[Konstantinov|Konstantinow]] on Saksa poolel. ▼
:Piirjoone täiesti täpselt kindlaks määramiseks luuakse Vene-Saksa kooskõlastamise komisjoni.||}}▼
[[16. november|16.]] – [[19. november|19. novembril]] [[1918]] pidas [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] delegatsioon Berliinist määratud Saksa Vabariigi esindajaga Baltimail [[August Winnig]]iga [[Riia]]s läbirääkimisi Eesti – Saksa suhete korraldamiseks. Tulemuseks oli, et 19. novembril 1918. kirjutati alla leping, milles Saksa esindaja Baltimail tunnustas [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse Eestis]] iseseisvaks võimuks. ▼
Vaata ka [[9. veebruar]]i [[1918]] [[Ukraina Keskraada ja Keskriikide separaatrahu]].▼
==Täiendusleping 27. augustil ==
117. rida ⟶ 96. rida:
* Saksamaa ja Venemaa suhtumine Venemaa Keisririigi territooriumil tekkivate/tekkinud riikide suhtes (millega [[Nõukogude Venemaa]] loobus oma riiklikust suveräänsusest Eesti ja teiste riikide üle);
* Saksamaa vahendustegevus Venemaa ja Türgi vahel Bakuu piirkonna tagastamiseks Venemaale ja selle eest, osa Bakuu nafta vahetamisega [[Donbass]]i kivisõe vastu Saksamaaga;
* Saksamaa garantiid, selle kohta, et Soomest ei jätkata sõjategevust
* Venemaa poolt 6 000 000 000 marga suuruse [[kontributsioon]]i tasumine Saksamaale (millest tasuti 83 533 kg kulda).
123. rida ⟶ 102. rida:
Isegi enamlaste käes vangis olles arvas suurvürst [[Pavel Aleksandrovitš]], et vene intelligents andestab enamlastele pigem massilised tapmised kui Brest-Litovski rahu. Lepingu tühistamine pidi olema eeltingimus tulevase valge Venemaa valitsuse liitumiseks Saksamaaga Esimeses maailmasõjas<ref>Saksa salaluure Tallinnas. [[Vaba Maa]], 6. september 1933, nr. 208, lk. 5.</ref>.
▲[[Pilt:Poland & The New Baltic States.jpg|pisi|Brest-Litovski rahulepingu järel tekkinud riigid Euroopas]]
▲[[21. veebruar]]il andis Saksa idarinde väejuhatus [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaale]] teise ultimaatumi, milles nõudis vene vägede lahkumist [[Ukraina]]st, [[Soome]]st, [[Läti]]st ja [[Eesti]]st. Sakslased nõudsid territooriume kuni [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. Ultimaatumis anti aega 48 tundi vägede väljaviimiseks, kolm päeva rahulepingu sõlmimiseks ja kaks nädalat selle ratifitseerimiseks. [[24. veebruar]]il võttis Venemaa ultimaatumi tingimused vastu, neil tingimustel oligi Venemaa sunnitud [[Balti kubermangud]] sakslastele üle andma.
▲{{tsitaat|Lisa I, mis on sätestatud 3. märtsi 1918.aasta Venemaa ja Keskriikide vahelise Rahulepingu Artikkel 3.
▲:Kooskõlas Venemaaga sõlmitud Rahulepingu Artikkel 3. määruste sätetega, piir, mis Läänes kulgeb piki Venemaa suverääniteeti, läbib saared [[Hiiumaa|Dago]] ja [[Vormsi|Worms]] vahel [[Muhu|Mohn]] ja mandri saarte vahel [[Ruhnu|Runo]] ja [[Kihnu|Kuno]] ja segmentide kõver läbib [[Riia laht|Riia lahe]], jõuab Mandrile veidi Loodes, [[Liivimaa]] [[Aa]] suust, siis see kõver jätkudes ümbritseb Riia Ida ja Üxküll (Öger Galle) [lääne], risti üle [[Daugava|Düna]]. Siis läheb edasi [[Dünaberg|Düna]] Ida kohta, kus lõppes endine [[Kuramaa]] piir, peaaegu Druja, ja selle koha ta ulatub sirgjooneliselt Edelasse joostes Strusty järvest kuni Driswjaty järve lõunaosas, jättes Driswjaty asula ise joonest Itta.
▲:Siit rida kõverusi Kagu-edela suunas Mjelengjany lähedal Saksa poolel. Paikkonnad Widsy ja Tweretsch jääb joonest Itta. Ta läbib alates Swenziany-Lyntupy raudteeliini, umbes keskelt. Joon läheb siis mööda oja paikkonnad Michalischki ja Gerwjany poolt, mis mõlemad on jäetud Läände, edasi piki jõgesid Oschmjanka ja Loscha. Edasi jookseb mitmesugused põikeid tehes ja jõuab raudteele [[Vilnius|Wilna]]-Smorgon, mida ta ületab Slobodka veidi Läänes. Siin teeb rea kõverusi, joostes otse Klewisa, Saksa poolel teel Oschmjany ja Dsewenischki Ida ja Geranony Lääne poolt, piki jõgesid Opita ja Gawja kuni Niemen.
▲:Nüüd jookseb piir allapoole mööda [[Neman|Niemen]] sängi Mosty eespool asuva punktini, ja siin on kurvides otse Lõunasse mööda Selwianka jõkke sängi, mis sellest jookseb Roshanyni, mis jääb joonest Itta. Sealt see möödub Edela suunas (mööda Temra) kuni Ukraina piirini, kus see on Prushanyni.. Siit ta läheb Borowiri (?) ja Szolzhentiza vahelt (?), Koski (?) ja Dobruschin vahelt (?), ja jookseb edasi Lääne pool Prushany - Vidoml teed, jookseb otse ja paindub Liesna jõe juures, jättes Vidoml koha Vene poolele. Piir lõpeb Liesna jõest Brest-Litovski Põhja pool, [[Smolensk|Szmolienitza]] ja [[Bobrušin|Bobruschin]] jäävad Ida pool joont, [[Riia]], [[Jakobstadt|Jacobstadt]], [[Daugavpils|Dwinsk]], [[Šventininkai|Svenzjany]], [[Vilnius]], [[Lida]], [[Volkovõsk|Wolkowysk]] ja [[Konstantinov|Konstantinow]] on Saksa poolel.
▲:Piirjoone täiesti täpselt kindlaks määramiseks luuakse Vene-Saksa kooskõlastamise komisjoni.||}}
[[11. november|11. novembril]] [[1918]] alistus [[Saksa keisririik|Saksamaa]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusena [[Antant|Antandile]]. Pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i algas saksa vägede evakueerimine vallutatud aladelt.
▲[[16. november|16.]] – [[19. november|19. novembril
Enne seda aga jõudis [[Vladimir Lenin|Lenini]] juhitud bolševike valitsus [[Vene SFNV|Venemaal]] [[13. november|13. novembril]] 1918 ühepoolselt tühistada Brest-Litovski rahulepingu koos selle lisadega. [[Punaarmee]] alustas pealetungi lahkuvate saksa vägede järel, hoidudes samal ajal relvakonfliktidest evakueeruva saksa armeega ning püüdes taastada Brest–Litovski rahu eelset seisu sakslastele kaotatud aladel. [[18. november|18. novembril]] [[Läti Vabadussõda|tungis Punaarmee Lätisse]] ja 28. novembril kahe [[diviis]]iga (kokku 12 000 meest) [[Narva]] kohal üle Eesti piiri. Algas [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõda]].
==Vaata ka==
== Viited ==
| |||