Redaktsioon: 15. oktoober 2013, kell 11:28 redigeeri Liinaleps (arutelu \| kaastöö) 24 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. oktoober 2013, kell 20:26 redigeeri eemalda Liinaleps (arutelu \| kaastöö) 24 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Ernest Hemingway 1923 passport photo.TIF.jpg\|pisi\|Ernest Hemingway, 1923]] [[Pilt:Ernest Hemingway Signature.svg\|border\|180px\|right]] '''Ernest Miller Hemingway''' ([[21. juuli]] [[1899]] [[Oak Park]] [[Illinois]] – [[2. juuli]] [[1961]] [[Ketchum]], [[Idaho]]) oli [[USA\|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik, üks ~~kahekümnenda~~20. sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke. Peale tema kuulsate raamatute on Hemingway tuntud ka oma kireva eluviisi poolest. Hemingway oli nn ~~"kadunud~~„kadunud põlvkonna" (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Hemingway töid mõjutasid Esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid emotsionaalselt nõudlikeks ~~emotsioonide alal~~ ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest nagu kalapüük. Surm ja vägivald olid Hemingway loomingus pidevad teemad. Ta oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja [[Hispaania kodusõda\|Hispaania kodusõja]] õudusi. 12. rida: 17-aastaselt avaldas noor Hemingway oma esimese kirjandusliku teose. Hemingway lõi endast järjepidevalt [[müüt]]e, mida paljud varmalt uskusid. Näiteks kuulutas ta, ~~ennast~~et ~~olevat~~on [[Mata Hari]] salaarmuke. 13. juulil 2009 teatas Slovakkia uudisteagentuur SITA, et Hemingway oli Nõukogude Liidu julgeoleku agent. 22. rida: ==Elulugu== Ernest Miller Hemingway sündis [[21. juuli]]l [[1899]] [[Chicago]]s Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas. Ta oli kuuest lapsest teine. Tema isa ~~Clarance~~Clarence Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris. Kui Hemingway oli kuuene, suri tema vanaisa ning pere kolis uude majja. See oli kaheksa magamistoaga kolmekorruseline maja, kus oli ka kabinet isa töö jaoks. Kodus valitses range kord, pühapäeviti oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt. 33. rida: Hemingway keskkooli aastaraamatus oli tema kohta kirjutatud nõnda: "Ei leidu kedagi, kes oleks nutikam kui Ernie." Pärast kooli lõpetamist ei läinud Hemingway ~~aga~~ kolledžisse, tavaid ~~tahtis~~soovis ~~hoopis kas~~hoopiski kirjutada või ~~siis~~sõjaväkke ~~minna sõjaväkke~~astuda. Isa aga ei lubanud tal sõjaväkke minna ja nii otsustas Hemingway hakata töötama reporterina lehe ~~"Kansas~~„Kansas City Star" juures. Tema ~~tööks~~töö oli kirjutada kõigest, mis toimus politseijaoskonnas, rongijaamas ja haiglas. (Õe Marcelline’i järgi oli tema ülesanne kirjutada "tulekahjudest, kaklustest, matustest ja kõigest muust tähtsusetust teistele, kogenumatele reporteritele.") Hemingway tahtis siiski väga [[Esimene maailmasõda\|Esimesest maailmasõjast]] osa võtta. Vigase vasema silma tõttu oli armeesse võtmine suuresti ebatõenäoline, kuid [[Punane Rist]] võttis ta kiirabi autojuhiks [[Itaalia]]-rindele. Niipea kui Hemingway ~~jõudis~~ [[Milano]]sse jõudis, plahvatas terve laskemoona vabrik. Tema šokeerival algatusel korjati kokku surnukehad ja kanti surnukambrisse. 8. juulil 1918, veidi peale südaööd ja kuus päeva enne tema üheksateistkümnendat sünnipäeva, tabas neid Austria suurtükiväe rünnak. Vigastatute seas oli ka Hemingway, kes oli võimeline karkudel liikuma alles kahe kuu pärast, pärast mitmeid operatsioone. Tema vigastatud jalal oli 227 armi. Ta armus ühte meditsiiniõesse – Agnes von ~~Kurowsky’sse~~Kurowskysse, kes jättis ta peagi maha nende liiga suure vanusevahe tõttu. Hemingway ülendati esimeseks leitnandiks ja autasustati hõbemedaliga vapruse eest. [[1919]]. aasta jaanuaris saabus ta tagasi [[Ameerika]]sse ning alustas ~~reporteritööd~~ erinevate ajalehtede juures reporteritööd. [[1920]]. aasta sügis oli olulise tähtsusega. Siis kohtas Hemingway noort neidu Hadley Richardsoni, kellega hiljem abiellus, ja kirjanikku [[Sherwood Anderson]]i, kes veenis teda minema [[Pariis]]i oma kirjanduslikke püüdlusi ellu viima. 51. rida: [[1921]]. aasta sügisel sõitiski Hemingway oma naisega Pariisi. Seal tutvus ta mõjuka seltskonnaga, kelle seas olid [[Ezra Pound]], [[Gertrude Stein]] ja [[Francis Scott Fitzgerald]]. Seda aega kajastab teos "[[Pidu sinus eneses]]". Pariisi-perioodil ilmusid Hemingway esimesed ilukirjanduslikud teosed. Tuntuse tõi romaan "[[Ja päike tõuseb]]". [[1927]]. aastal lahutas Hemingway ~~Hadley’st~~Hadleyst ja abiellus Arkansase rikka maaomaniku tütre Pauline Pfeifferiga. [[1928]]. aastal pöördus Hemingway kodumaale tagasi ning kolis Key Westi [[Florida]]s. Sel ajal ta kirjutas, kalastas, pidas jahti [[Aafrika]]s, võttis osa härjavõitlustest [[Hispaania]]s, tarbis rohkelt alkoholi ja kannatas depressiooni all. Hiljem lõppes abielu Paulinega. 57. rida: Hemingway elu oli tõeliselt kirev – ta abiellus ühtekokku neli korda. Hemingway võttis osa Hispaania kodusõjast. Pärast selle lõppu ~~asub~~asus Hemingway elama Kuubasse Havanna lähedale. Sealse olustiku põhjal kirjutatud jutustusest "[[Vanamees ja meri]]" sai otsene tõuge Hemingwayle [[Nobeli kirjanduspreemia\|Nobeli kirjandusauhinna]] määramisel. == Looming ==

Ernest Hemingway: erinevus redaktsioonide vahel