Õhusaastus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Gtammemagi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Beijing pollution .jpg|thumb|[[Sudu]] [[Peking]]is.]]
'''Õhusaastus''' ehk '''õhu saastumine''' on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine [[õhukeskkond|õhukeskkonda]]. Tahtlikult õhku lastud kahjulike ainete puhul räägitakse
Õhusaaste moodustavad looduslikud jaSaastunud mullas kasvanud köögi- ja puuviljade söömine inimtekkelised [[atmosfäär]]is olevad [[gaas]]ilised, [[tahkis|tahked]] ja [[vedelik|vedelad]] osakesed, mis
Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad
== Saasteainete levikut mõjutavad tegurid ==
[[Saasteaine]]te levikut mõjutavad paljud protsessid. Nendeks on [[heitkogus]] õhus, [[atmosfäär]]is toimuvad keemilised reaktsioonid, saasteainete transport ning paljud teised tegurid.
[[Maa]]l on kõik mingil määral saastunud looduslikku päritolu ainetega.
[[Atmosfäär]]is leiavad aset [[keemiline reaktsioon|keemilised reaktsioonid]], mille tagajärjel õhku paisatud ühendid moodustavad uusi aineid. Näiteks primaarsetest saasteainetest võivad moodustuda sekundaarsed saasteained ([[happed|hape]], [[sulfaadid]], [[nitraadid]], [[osoon]] jt), mis on teistsuguse mõju ja omadustega. Kõik [[atmosfäär]]is olevad lisandid [[sadenemine|sadenevad]] lõpuks Maa külgetõmbejõu tõttu tagasi maapinnale. Eristatakse kahte vormi: [[kuivsadenemine]] ja [[märgsadenemine]]. Kuivsadenemise käigus pinnas reageerib ja võib tekkida adorptsioon. Märgsadenemise puhul ühendid lahustuvad sademetes ning sajavad alla.
Õhusaaste levikut mõjutab [[atmosfäär]]i üldine [[tsirkulatsioon]]. Ilmastik saasteallika ümber määrab, missuguste omadustega saasteained ringlusse lähevad. <ref name="Liblik2005">Liblik V, Karu H. ''Piire ületav õhusaaste'', Tallinn : Keskkonnaministeerium, 2004 (Tallinn : Ilo Print)</ref>
== Looduslikud õhusaasteallikad ==
*[[Vulkaan]]iline tegevus – eraldub [[väävel|väävliühend]]eid, kloor- ja fluorvesinikke <ref name="Enviropedia">''Natural Air Pollution'',http://www.enviropedia.org.uk/Air_Quality/Natural_Air_Pollution.php</ref>
*[[Bioloogiline lagunemine]] – tekib [[vesiniksulfiid]]i<ref name="Enviropedia" />
*[[Metsatulekahjud]] – eraldub suitsu, tolmu, tuhka<ref name="Enviropedia" />
*[[Äike]] – eraldub lämmastikoksiide ja [[osoon]]i<ref name="Enviropedia" />
*[[Metaan]] – tekib [[loom]]ade [[seedimine|seedimisest]] <ref>What's your impact? http://www.enviropedia.org.uk/Air_Quality/Natural_Air_Pollution.php</ref>
Õhku saastavad paljud meile märkamatud tegevused, näiteks satub [[kosmiline tolm|kosmilist tolmu]] [[planeet|planeedi]] Maa igale ruutkilomeetrile aastas 0,07 kg.<ref name="Liblik2005">Liblik V, Karu H. ''Piire ületav õhusaaste'', Tallinn : Keskkonnaministeerium, 2004 (Tallinn : Ilo Print)</ref>
== Inimtekkelised õhusaaste allikad ==
Inimene vajab eluks palju [[energia]]t. Peamised inimtekkelised õhusaaste allikad on tööstus, põllumajandus ja seal kasvatatavad loomad.
=== Energiamajandus ja tööstus ===
Üha suureneva energiatootmise ja -tarbimise tõttu on kasvanud kahjulikud mõjud nii [[keskkond|keskkonnale]] kui ka [[inimene|inimesele]] endale. Kõik energia tootmise viisid avaldavad [[keskkond|keskkonnale]] mõju kuid kõige saastavamad on need energia tootmise viisid, kus kasutatakse [[fossiilne kütus|fossiilseid kütuseid]]. Energiatootmine avaldab mõju ka [[veerežiim]]ile ja [[mikrokliima]]le ning seda [[kaevandamine|kaevandamiste]] ja [[ehitamine|ehituste]] näol. Oluliselt avaldavad [[keskkond|keskkonnale]] mõju ka tööstuslikud protsessid ning on leitud, et piirkondades, kus asuvad [[keemia]],-[[metall]]i jt [[tööstus]]ed on palju õhusaastet.<ref name="Liblik2005" />
=== Transport ===
Tänapäeval on [[transport]] iga inimese jaoks väga oluline. Küll aga mõjutab transport nii [[loodus]]t kui ka inimese [[tervis]]t. Transpordist eralduv [[süsihappegaas]] (CO<sub>2</sub>) on üks põhilisi [[kasvuhooneefekt]]i põhjustajaid. Transpordist tuleb ohtlikult suur hulk õhusaasteaineid ja neljandik [[kasvuhoonegaas]]ide heitest [[Euroopa]]s.<ref name="Liblik2005" />
=== Põllumajandus ===
Ligikaudu 90% kogu Euroopa [[ammoniaak|ammoniaagi]] (NH<sub>3</sub>) [[heitkogus]]est pärineb looma- ja seafarmidest, [[sõnnik]]u ladustamisest ning põllu- ja rohumaade [[väetamine|väetamisest]] sõnniku ning lämmastikväetisega, maailmas aga 50% ringis. Eriti [[probleem|probleemne]] on see teema maades, kus looma- ja põllupidamine on eriti intensiivne, nagu [[Belgia]], [[Holland]], [[Taani]] jt, mistõttu neis [[riik]]ides on välja töötatud spetsiaalsed programmid ammoniaagi heidete vähendamiseks [[põllumajandus]]est.
[[Atmosfäär]]se (NH<sub>3</sub>) allikaks võivad olla ka [[põlluvili|põlluviljad]] ja teised [[põllukultuur]]id, kui on toimunud N-ga üleväetamine, [[taimed]]e [[produktsioon]] on piiratud kehvade kasvutingimuste tõttu, taimed on [[haigus|haiged]] jne.
Aktiivne [[põlluharimine]] on vajalik tegevus, aga ka oluline keskkonna [[hapestumine|hapestumise]] põhjustaja, eeskätt (NH<sub>3</sub>) [[heikogus]]e tõttu. Maa- ja [[veeökosüsteem]]ide kahjustuse kõrval põhjustab (NH<sub>3</sub>) heitkogus ka olulist [[väetis]]te kulu kasvu ja seega vajalikke lisakulutusi [[põllumajandus]]se.
Taime- ja [[viljakasvatus]]es [[kahjur]]ite tõrjeks kasutatavad [[pestitsiidid]] satuvad [[aurustumine|aurustumisel]] õhku ja kuhjuvad oma pika eluea tõttu naabruses olevates [[ökosüsteem]]ides, samuti levivad [[atmosfäär]]i ning [[sademed|sademete]] kaudu kaugustesse, olles üheks piiriülese õhusaaste põhikomponendiks.<ref name="Liblik2005" />
=== Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus ===
Kõigis Euroopa riikides on probleemiks kiiresti kasvav [[jäätmed|jäätmete]] hulk. Jõukaid riike iseloomustab suur [[olmejäätmed|olmejäätmete]] hulk. Hinnangute alusel tekib Euroopas aastas üle 250 mln t olmejäätmeid ja üle 850 mln t [[tööstusjäätmed|tööstusjäätmeid]]. Jäätmete kogus kasvab keskmise kiirusega 3% aastas.<ref name="Liblik2005" />
== Õhusaaste mõju tervisele ==
On leitud, et õhusaaste põhjustab ka [[tervis]]ele riske. Õhusaastatusest põhjustatult võivad tekkida hingamisteede- ja südamehaigused, kopsuvähk, närvisüsteemi talituse muutused, enneaegne surm. Õhusaaste võib süvendada ka olemasolevaid haigusi, nagu näiteks [[astma]] ja eelnimetatud haigused. See, kas ja kui palju õhusaaste inimese tervist mõjutab, sõltub saaste kogusest ja kokkupuute tasemest.<ref> ''World Health Organization''
http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs313/en/index.html</ref>
Peamisteks tervisehäirete põhjustajateks peetakse peente osakestega seotud metalle/erinevaid [[orgaaniline aine|orgaanilisi aineid]]. Protsesside tagajärel väheneb vere hapnikukudede võimekus ja südame töö nõrgeneb.<ref>Orru H, Merisalu E. ''Õhusaaste linnades ja selle mõju inimeste tervisele'', http://www.eestiarst.ee/static/files/001/ohusaaste_linnades_ja_selle_moju_inimeste_tervisele.pdf</ref>
Erinevaid rühmi mõjutab õhusaaste erinevalt. Riskirühma kuuluvad noored, vanurid ja madala sissetulekuga inimesed kogu maailmas, kes ei pääse ravile, sest visiit eriarstide juurde on liiga kallis. <ref>''World Health Organization'' http://www.who.int/phe/health_topics/outdoorair/databases/health_impacts/en/index5.html</ref>
=== Siseõhusaaste ===
Paljudes vaestes arenguriikides on üheks ohtlikumaks probleemiks siseõhusaaste. Siseõhusaaste tekib põhiliselt halvasti ventileeritud ahjudest, kus põletatakse [[puit]]u, [[sõnnik]]ut ja [[kivisüsi]]. Selline tegevus põhjustab hinnanguliselt aastas 1,6 miljoni inimese [[surm]]a. Rohkem kui pool surnutest on alla viieaastased lapsed. Kõrge suremusega arengumaades on siseõhusaaste neljandal kohal terviseriskifaktoritest, mis põhjustavad haigusi ja surma.<ref>''World Health Organization''
http://www.who.int/heli/risks/indoorair/indoorair/en/index.html</ref>
=== Inimese kokkupuude õhusaastusega ===
Kõige levinumad viisid õhusaastega kokkupuuteks on:
*Õhusaastega kokku puutunud vee joomine
*Saastunud mullas kasvanud köögi- ja [[puuviljad]]e söömine
*Naha kontakt saastunud veega (nt. [[veesuusatamine]])
*Saastunud õhu sissehingamine
*Laste kokkupuude saastunud ainetega. Väljas on saastunud nii liiv kui ka muu pinnas. Kui saastunud osakesed satuvad organismi, võib see tekitada tervisekahjustusi.
*Kokkupuude toiduainetega, mis on saastunud (nt. [[muna]], [[piim]],[[liha]]. Loom on söönud põllul saastunud toitu ning ka temalt saadav [[produkt]] on saastunud)<ref>''The Environmental Blog''
http://www.theenvironmentalblog.org/current-environmental-issues/environmental-pollution/</ref>
== Õhusaastus Eestis ==
=== Energeetika- ja transpordisektor ===
Eestis on tuntumad õhusaaste tekitajad Kiviõli ja Kohtla-Järve, sest seal asuvad põlevkivikeemiatehased. Olulisemad neist on Viru Õlitööstus AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, Nitrofert OÜ, Viru Liimid AS, Velsicol Eesti AS. Need ettevõtted mõjutavad [[välisõhk]]u oluliselt.
Umbes 89–92% Eestis toodetavast [[energia]]st saadakse [[põlevkivi]] baasil, ülejäänud 10% toodetakse [[biokütus]]est. Kuna põlevkivi sisaldab olulisel määral [[väävel|väävlit]] ja [[tuhk]]a, siis on mineraalse lendtuha ja vääveldioksiidi heited [[atmosfäär]]i kõrged. Põlevkivi tarbimine on peale langust 1996.–1999. aastal stabiliseerunud ja viimastel aastatel isegi tõusnud. Kasvanud on ka maagaasi kasutamine, mis aitab vähendada õhusaastatust.<ref name="Liblik2005" />
=== Ammoniaak ===
Eestis kasutatakse põllumajanduses [[sõnnik]]ut ja [[mineraalväetis]]t. See on [[ammoniaak|ammoniaagi]] peamiseks allikaks. Kuna aastatega on väetise kasutamine vähenenud, on ka ammoniaagi heitkogus vähenenud.
=== Raskmetallid ===
[[Raskmetallid]] satuvad õhku erinevaid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil. <ref name="Liblik2005" />
Nendeks on:
*[[Põlevkivi]]
*[[Kivisüsi]]
*[[Immutatud puit]]
*[[Turvas]]
*[[Kütteõlid]]<ref name="Liblik2005" />
Aastatega on oluliselt vähenenud raskmetalliühendite kasutamine tööstuses. 1997. aastal kasutati [[plii]]-, [[koobalt]]i-, nikli-, kaadmiumi-, [[tina]]- ja kroomiühendeid 198 tonni, 2002. aastal vaid 90 tonni. <ref name="Liblik2005" />
=== Püsivad orgaanilised saasteained ===
Eesti olukord on võrreldes paljude teiste riikidega hea. Puuduvad dioksiinide ja furaanide saasteallikad, keelatud on kasutada kloororgaanilisi ühendeid.
PCB-ainete sisaldus õhus on lubatud normide piires. Põhilisteks PCB allikateks Eestis on kütuste põletamine ja kondensaatorite ja transformaatorite leke. PCB-d jõuavad Eestisse Lääne- ja Kesk- Euroopast ning Venemaalt.
[[polüaromaatsed süsivesinikud|Polüaromaatseid süsivesinikke]] (PAH) satub õhku Narva põlevkivielektrijaamade [[suitsugaas]]idega. Polüaromaatsete süsivesinike oluliseks allikaks on kütuste (eelkõige puidu) põletamine. Eestis satub õhku 11 tonni polüaromaatseid süsivesinikke, liiklusvahendite kasutamisest tekib aastas kuni 46 kg PAH ühendeid.<ref name="Liblik2005" />
== Kaitsemeetmed ==
Õhusaaste leviku kontrollimiseks kirjutati Genfis 1979. aastal aastalpiiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon. See jõustus 1983. aastal, Eesti ühines 2000. aastal. Genfi konventsioon on esimene rahvusvahelisel tasemel sõlmitud mitme riigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb õhusaaste probleeme, sealhulgas [[eutrofeerumine|eutrofeerumist]], maapinnalähedase [[osoon]]i teket, raskmetallide ja püsivate orgaaniliste saasteainete sattumist [[keskkond]]a. Algselt sõlmiti see lepe keskkonna [[hapestumine|hapestumise]] pärast Euroopas ja Põhja- Ameerikas.
Genfi konventsioon käsitleb riigipiire ületava õhusaaste kauglevi piiramist ja vältimist. Riigid, kes on Genfi konventsiooniga ühinenud, peavad vähendama oma riigi õhusaastet ja seda pidevalt kontrollima Genfi konventsioon tähendab ka seda, et kõik liitunud riigid ei tohi oma õhusaastet suunata naaberriiki ja kahjustada sellega teise riigi keskkonda.
Genfi konventsiooniga on liitunud kõik Euroopa riigid, v.a [[Albaania]].<ref name="Liblik2005" />
Genfi konventsiooni osapoolte kohustused:
*Inimese kaitsmine õhusaate eest
*Õhusaaste vähendamine
*[[Seire]] tõhustamine
*Informatsiooni vahetamine osapoolte vahel
*Koostöö
*Strateegiate väljatöötamine<ref name="Liblik2005" />
== Vaata ka ==
11. rida ⟶ 102. rida:
*[[Veereostus]]
*[[Mullasaastus]]
*[[Saastamine]]
*[[Saastus]]
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
| |||