Antiosake: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud
3. rida:
Antiosakese omadused ja käitumine on analoogilised vastava osakesega. Näiteks võib [[antiprooton]] ühineda [[positron]]iga (antielektroniga) ja moodustada [[antivesinik]]u [[antiaatom]]i. Antiaatomid võivad jälle moodustada [[antiaine]] ning antiainest võib koosneda terve [[universum]] või universumi osa. Antiainest koosnev teadlane tehes oma antiainest laboratooriumis katseid antiosakestega saaks praktiliselt täpselt samasuguse tulemuse kui tema [[Aine (füüsika)|ainest]] koosnev teisik meie maailmas.
 
Siit tuleneb ka praeguse [[Füüsika vastuseta küsimused|füüsika üks suurimaid vastuseta küsimusi]] - miks on meie vaadeldavas universumis aine ja antiaine jaotus ebasümmeetriline. Alles [[elektrilaeng|laengu]]-[[Paarsus|paarsuse]] jäävuse rikkumiste avastamine andis esimesed vihjed selle küsimuse võimalikule vastusele.
 
Osake ja tema antiosake [[annihilatsioon|annihileeruvad]] kokku põrgates ning kiirgavad [[footon]]id. Kuna osakese ja antiosakese laengud ([[kvantarv]]ud) on vastupidise märgiga, siis annihileerumise tulemusena on laengud jäävad. Footonid kannavad ära annihileerunud osakeste energia (nii [[momentJõumoment|momendist]] tuleneva [[kineetiline energia|kineetilise energia]] kui ka [[seisumass]]ist tuleneva [[potentsiaalne energia|potentsiaalse energia]]. Seega on ka energia jäävuse seadus täidetud.
 
Antiosakesed tekivad looduslikult näiteks [[beetalagunemine|beetalagunemisel]] ja suure [[energia]]ga [[kosmilised kiired|kosmiliste kiirte]] põrkumisel [[Maa (planeet)|maa]] [[atmosfäär]]i ülemiste kihtide aatomitega. Selliselt loodud antiosakesed siiski annihileeruvad kiiresti põrkudes oma vastasosakesega.