Fašism: erinevus redaktsioonide vahel

'''Fašism''' ([[itaalia keel]]es ''fascismo'') on [[Poliitika|poliitiline]] [[ideoloogia]], mis taotleb [[rahvus]]likele, [[kultuur]]ilistele ja [[rass]]ilistele tunnustele tugineva, ja ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva [[Riik|riigi]] loomist.

Algses ja kitsamas tähenduses on see [[autoritarism|autoritaarne]] liikumine ja ideoloogia, mis valitses [[Itaalia]]s [[1922]]–[[1943]] [[Benito Mussolini]] juhtimisel. Seda nimetust on erineval alusel laiendatud ka [[rahvussotsialism]]ile ning teistele sarnastele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fašismiks on omane eelkõige Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna [[Jossif Stalin]] ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja käskis seetõttu neid nimetada fašistideks.

Sõna ''fascismo'' tuleb sõnast ''fascio'' (mitmuses ''fasci''), mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse (''[[Fascio di combattimento]]'') või rahvuse mõttestähenduses. Samuti seostatakse seda [[ladina keel|ladina sõnaga]] ''[[fasces]]'', mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega – kõrgema võimu tähist, mida [[Vana-Rooma]]s kandsid [[liktor]]id kõrgemate [[magistraat]]ide ees.

Algselt tähendas "fašism" [[Benito Mussolini]] poolt [[1919]]. aastal rajatud Itaalia Võitlusliitudest" (''[[Fasci Italiani di Combattimento]]'') lähtunud poliitilist liikumist, mis tuli [[1922Itaalia]]s [[Itaalia1922]]s. aastal võimule.

Fašismi iseloomustasid autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud [[riik|riigiaparaadi]] ühtekasvamine fašistliku parteiga, [[ühiskond|ühiskonna]] elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine, üldkohustuslik fašistlik ideoloogia, [[juhikultus]], tegeliku [[demokraatia]], [[vabadus]]e ja [[inimõigused|õiguste]] mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas [[šovinism]], agressiivne välis[[poliitika]], piiramatu omavoli ja [[patriotism]]i nimel korda saadetud massiterror, vähemusrahvuste ([[ksenofoobia]], [[antisemitism]]), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, vaenuõhkkonna tekitamine poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega.

Kohalikest oludest sõltuvalt omandas fašism eri maades erisuguse kuju. Fašistlik liikumine tekkis [[1919]]. aastal [[Itaalia]]s, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (‘Võitlusliit’). [[1921]] kujunes sellest [[Rahvuslik Fašistlik Partei]]. Esmakordselt kehtestatigi fašistlik kord Itaalias ([[1922]]–[[1943]]), seejärel [[Saksamaa]]l ([[1933]]–[[1945]]) ja teistes maades. Saksamaal esines fašism [[natsionaalsotsialism]]i nime all. Itaalia ja Saksamaa eeskujul ja toetusel tekkisid fašistlikud organisatsioonid I ja [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] vahelisel ajal ka paljudes teistes riikides: [[Hispaania]]s [[Falang]] (tuli [[kindral]] Franco juhitud [[putš]]i [[tagajärg|tulemusena]] võimule aastaksaastal [[1939]]) jt. [[Austria]]s kehtis [[1934]] – [[1938]] fašismist mõjustatud [[autoritaarsus|autoritaarne]] diktatuur, nn. [[klerikaalfašism]]. Samasugune oli [[Portugal]]is alates 1930. aastaist valitsev režiim. Fašismile iseloomulikke jooni esines [[Ungari]]s 1930. aastail, [[Bulgaaria]]s [[1935]] – [[1944]], Kreekas [[1936]] – 1944, samuti [[Ladina-Ameerika]] diktatuuridele, [[Jaapan]]i [[militarism|militaristlikus]] režiimis jm.