Rakukest koosneb kolmest kihist, moodustades küllalt tugeva rakuümbrise, mis suudab vastu seista [[osmoos|osmootsele rõhule]]. Rakukestade paksus kõigub 0,1 kuni mõne mikromeetrini ja nende ehitus annab taimele tugevuse.
Maal levinud taimsest materjalistjskjdkehuhefuh tere hehehehhematerjalist moodustavad põhimassi kolm [[biopolümeer]]i, mis on põhilised rakukesta ehitusmaterjalid. Need on [[tselluloos]], [[ligniin]] ja [[hemitselluloos]], vastavalt keskmiselt 33, 30 ja 20 protsenti biomassist. [[puit|Puidus]] on nende sisaldus vastavalt 40-50%, 20-30% ja 20-30%. Erinevalt [[tselluloos]]ist ja [[hemitselluloos]]ist, mis on [[polüsahhariidid]], on [[ligniin]] oluliselt varieeruva struktuuriga [[polümeer]], milles prevaleerivad [[aromaatsus|aromaatsed]] ([[benseen]]i) tsüklid. Ligniin seondub keemiliselt hemitselluloosiga (polüsahhariididega), seega aitab tugevdada rakukesta ja kogu taime. Lisaks nimetatud põhikomponentidele on rakukestades mitmeid ühendeid, mis modifitseerivad selle tugevust ja läbilaskvust.
[[Puitumine]] on polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse, mille tulemusena muutub taime vars jäigaks.
