Looming: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
9. rida:
== Loomeprotsessi atribuudid ==
Igasugust inimtegevust,
Loova mõtlemise piirid ulatuvad ''kujundlikust (visuaalsest) mõtlemisest'' kuni ''[[abstraktsioon|abstraktse]] ([[mentaalsus|mentaalse]]) mõtlemiseni''. Väidetakse, et loovuseks on vaja tingimusi: a) seda soodustab atmosfäär, milles inimene tajub teatud pinget, tunneb, et vanaviisi enam ei saa; b) loovisik peab antud valdkonda hästi tundma, kuid ei lepi selle vanade lahendustega; c) kriitika ja nõuanded aitavad ideid enne avalikkuse ette viimist vajalikul määral põhjendada; d) mõned loovisikud võivad mitte huvituda tavapärastest elumõnudest ja „menukusest“.
15. rida:
Loovust sütitab ''[[inspiratsioon]]'', kui kogu vaimujõu keskendumine loomingu objektile. Seda toetavad ka ''[[intuitsioon]]'', kui tunnetuse vahetu, loogilist arutelu välistav külg ning ''[[Assotsiatsioon (psühholoogia)|assotsiatsioonid]]'', kui indiviidi elu kestel tekkinud sidemeid [[psüühika|psüühilise]] tegevuse ja või seisundite vahel, mis väljendub ühtede esilekutsumises teiste poolt.
Väidetavalt toimub maailma [[peegeldus]] (kujutus) ajus [[mudel]]i põhimõttel. Pole kahtlust, et nii [[kunst]]iteosel kui ka [[teadus]]likul esitusel on mudeli omadus. [[Modelleerimine|Modelleerida]], st luua uus reaalsus, mis peegeldab maailma ning on „primaarse“ reaalsuse sarnane. ''[[Modelleerimine]]'' üldse, sh ka kunstis kujutab endast inimese [[tunnetus]]liku ja [[looming]]ulise tegevuse ühtsust.
Laias laastus jaguneb loome ''[[visuaalseks, auditiivseks, [[sensoorsus|sensoorseks]] ja [[mentaalsus|mentaalseks]]'' kujundiks. Visuaalseks ehk nägemismeelega tajutavaks loomeks peetakse ''kujutavat kunsti'', mille all on aegade jooksul mõeldud küll vaid ''maali, graafikat, skulptuuri ja arhitektuuri'' kuid see hõlmab ka teisi, nii ''tarbekunstiks'' tituleeritud harusid kui ka mitmesuguseid ''[[disain]]i'' ja teisi nišši ilminguid. Auditiivseks ehk kuulmismeelega tajutavaks loomeks on ''helikunst ehk [[muusika]]''. Pea kõikides kunstiharudes esineb ''sensoorsust ehk meelelisust''. ''Mentaalsust ehk mõtestatust või vaimsust'' võib leiduda nii ''kujutavas- ja helikunstis'' kui ka ''kirjanduses ja teaduses''.
52. rida:
Algsete tööriistade kasutamine oli ''käsitöö''. Käsitöölised olid sepad: sepp, pottsepp, müürsepp, puusepp jt. Käsitöö tegemist – ''oskusi'' – peeti ''kunstiks''. Peale seppade peeti hiljem kunstnikeks ka veel ''kirjutajaid, näitlejaid, maalijaid, arvutajaid, pillimängijaid'' jt. Kunsti ja teaduse vahelised piirid on küllaltki ähmased ja muutuvad. Näiteks, [[Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituut]]i (KTH) vapikirjaks on „Teadus ja Kunst“, mis ei tähenda sugugi mitte, et kunsti viljelemine tehnoloogiainstituudis väga tähtsal kohal seisab. Tegemist on vanaaegse motoga mil teaduseks peeti vaid ''meditsiini ja astroloogiat'', mida arvati tollal hästi tundvat. ''Matemaatika, psühholoogia, füüsika, (al)keemia, kiviraiumine, maalimine ja poeesia'' valdkonnad rajanesid siis vaid ''oskustele'', kus iga tegija talitas omapead – ja need siis rahulikult koos eksisteerides kunstide valdkonda kuulusid.
Vanad [[Ateena|ateenlased]] viljelesid monumentaalkunste – [[skulptuur]]i ja [[arhitektuur]]i. See oli neil teaduspärane ja allus [[Pythagoras|pütagoorlaste]] õhutusel [[geomeetria]] – [[kuldlõige|kuldlõike]] – nõuetele.
Pärast [[Rooma impeerium]]i lagunemist domineeris keskajal ehituskunst [[romaanika|romaani]] ja kõrgusesse pürgiva [[gooti stiil]]i ning sinna juurde kuuluva [[vitraaž]]iga. Vaimuelus ja teaduses valitses [[müstitsism]]. Antiikteadused süstematiseeriti „seitsmeks vabaks kunstiks” nagu [[grammatika]], [[geomeetria]], [[astronoomia]], [[muusika]], [[metafüüsika]] jt. Otsiti seoseid [[religioon]]i ja teaduse vahel, lokkas [[alkeemia]] ja teised müstilised kunstid. Euroopasse jõudis ka [[trükikunst]]. Keskaja lõpus toimus Kesk- ja Lääne-Euroopas vaimne ja kultuuriline murrang – ''[[renessanss]]'' – pürgimine humanitaarsete ja materiaalsete väärtuste poole.
| |||