Kalibreerimine (metroloogia): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Kalibreerimine''' on etaloni abil realiseeritud suuruse ja mõõtevahendi esitatud väärtuse vahel seose leidmine. Kalibreerimistulemuseks on üldjuhul mõõteviga koos mõõ...' |
Resümee puudub |
||
5. rida:
== Ajalugu ==
[[Image:Utube.PNG|left|thumb|100px|<Center> U-toru]][[Image:WPGaugeFace.jpg|right|thumb|100px|<Center>Indirect reading design from front]]
[[Image:WPPressGaugeMech.jpg|right|thumb|100px|<Center>Indirect reading design from rear, showing Bourdon tube]]
Paljud esmased mõõteseadmed olid intuitiivsed ja nende tööpõhimõtet oli lihtne kinnitada. Väljendid „kalibreerimine“ kasutati tõenäoliselt esimest korda seoses joonmõõtmete ja nurkade jagamisega võrdseteks osadeks ning gravitatsioonilise massi mõõtmisega kasutades kaalumisskaalat. Need kaks mõõtmise tüüpi ja nende otsesed tuletised toetasid pea kõiki kaubandus ja tehnoloogiasaavutusi kuni 17. Sajandi lõpuni.
Tööstusrevolutsiooni ajal tuldi välja ka esimeste kaudse mõõtmise seadmetega. Rõhu mõõtmine on üks esimesi näiteid, kus lisaks otsemõõtmisele oli võimalik samu omadusi mõõta ka kaudselt. Enne tööstusrevolutsiooni oli enamlevinud viis rõhu mõõtmiseks hüdrostaatiline manomeeter, mis pole eriti praktiline viis mõõtmaks kõrgeid rõhke. Eugen Bourdon oli esimene, kes suutis konstrueerida seadme, millega oleks võimalik mõõta kõrgeid rõhke. Selle nimeks sai Bourdoni toru.
Bourdoni torus üritab alt torust sisenev rõhk lükata sirgeks kaardus olevat toru ( vaakum üritab kaardus toru veel rohkem kõveraks suruda) liigutades sellega toru lahtist otsa. Lahtine ots on mehaaniliselt ühendatud manomeetri esiküljel asuva näidikuga. See on kaudne mõõtmise viis ning selle täpsus oleneb täielikult sellest, kuidas on seadet kalibreeritud.
65. rida ⟶ 67. rida:
== Vaata ka ==
[[Mõõtmine]]<br />
[[Kontaktne mõõtmismeetod]]<br />
[[SI-süsteem]]
| |||