Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 10 796 baiti, 5 aasta eest
resümee puudub
 
2006. aastal toodeti maailmas kokku 2,3 miljonit tonni asbesti. Suurimaks asbestitootjaks on [[Venemaa]] (925 000 tonni). Järgnevad [[Hiina]] (458 000), [[Brasiilia]] (410 000), [[Kasahstan]] (300 000), [[Kanada]] (240 000), [[Zimbabwe]] (100 000) ja [[Colombia]] (70 000).<ref>{{netiviide | URL = http://nora.nerc.ac.uk/3260/2/FINAL_WMP_2002_2006_COMPLETE_WEB.pdf| Pealkiri = World Mineral Production 2002-2006| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = Lk 9| Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = British Geological Survey | online = | Keel = inglise keeles}}</ref>
 
===Ajalugu===
 
Kõige varasemalt kasutati asbesti tema kiudude tõmbejõu ja kuumakindluse tõttu [[Soome]]s ligikaudu 2500 eKr. , kus [[antofülliit]]i kohalikust allikast kasutati, et tugevdada savinõusid. Samuti kasutati asbesti kiude lampide [[taht]]ade valmistamisel.
Tihti kasutati asbesti kiude kuuma- ning leegikindlate materjalide valmistamiseks.
17.saj. lõpul algatas [[Peeter I]] asbesti paberi toodangu, kasutamaks [[krüsotüül]]i kiude, mis olid kaevandatud [[Uural]]itest. Asbesti kiude kasutus tööstuses sai tõelise hoo [[Itaalia]]s 19.saj. alguses asbestitekstiilide arengu tagajärjel. 19.saj. lõpuks oli tuvastatud märkimisväärselt mitmeid asbesti allikaid üle maailma ning nende kaevandamised said alguse [[Kanadas]] (1878), [[Lõuna-Aafrikas]](1893, 1908-1916) ja [[Vene Impeerium]]is (1885).
20nda sajandi alguses tõusis asbesti järele nõudmine tohutult mitmetele masinatele, eriti termaalse isolatsiooni eesmärgil. Aastal 1900 loodi [[Hatschek]]i masin, mis võimaldas pidevat [[eterniidi]] tootmist asbest-tsemendist. Samuti arenes kiirelt [[autotööstus]], kus oli vaja asbesti pidurite, sidurite ning tihendite valmistamiseks.
[[Teine Maailmasõda] tõstis veelgi asbesti tootmist sõjaliste masinate tarbeks, tavaliselt termaalse isolatsiooni ning tulekindluse jaoks.
1960-1970ndatel avastati, et õhus hõljuv asbesti puru põhjustab terviseprobleeme ning see viis asbesti tarbimise alla. Tänapäeval sisaldavad asbesti kiude materjali [[maatriks]]id, tavaliselt tsemendis või orgaanilistes vaikudes.<ref> {{netiviide | URL = http://www.eoearth.org/view/article/150254/ | Autor = U.S. Geological Survey , Environmental Protection Agcency, Agency for Toxic Substances and Disease Registry | Pealkiri = Asbestos }} </ref>
 
 
==Tuvastamine==
Asbesti kiud on palja silmaga nähtavad, kuna nad on 3-20 µm laiad ning kuni 0,01 µm peened. Võrdluseks on inimese juus 17 kuni 181 µm laiusega. Kiud moodustuvad, kuna asbesti mineraalide kristalliseerumisel moodustuvad [[polümeer]]sed [[molekul]]id, mis võtavad teineteise järel paralleelselt ritta ning moodustuvad paralleelsed [[kristallvõre]]d. Nendel [[kristall]]idel on 3 [[lõhenevus]]t ning 2 neist on halvema lõhenevusega kui kolmas. Kui piisavalt raskust kristallile avaldada, siis nad kipuvad lagunema piki kolmandat lõhenevust, mistõttu on kristall fragmenteerunud lineaarselt ja seetõttu ongi sellel kiuline vorm.
Igat kiudu ei saa tuvastada või välistada kui asbesti ainult palja silmaga või tavalise mikroskoobi all vaadeldes. Kõige tavalisem meetod asbesti tuvastamiseks on polariseeritud valgusega mikroskoobiga([[PLM]]) või elektronmikroskoobiga([[TEM]]) vaatlus. Samuti saab asbesti määrata õhuproovi abil, kui õhus on asbesti kiude. Neid analüüsitakse tavaliselt [[PCM]]-ga. <ref>{{netiviide | URL = https://en.wikipedia.org/wiki/Asbestos| Pealkiri = Asbestos }} </ref>
 
==Asbestide liigitus==
 
Asbestid jaotatakse kahe mineraalide grupi , amfiboolide ja serpentiinide, vahel. Selline jaotus põhineb nende kristallstruktuuride erinevusest. Serpentiinidel on leheline või kihiline struktuur, aga amfiboolidel on ahela-laadne struktuur.
 
Serpentiini rühm
 
Krüsotiil
Leidub serpeniniidi kivimites, mis on levinud terves maailmas. Selle keemiline vales on Mg3(Si2O5)(OH)4 . Krüsotiili tunneb mikroskoobi all ära oma valgete kiude järgi.
Krüsotiil on paindlikum kui amfibooli tüüpi asbestid ning seda saab kududa ning kedrata kangaks. Tavaliselt kasutatakse seda eterniidis, mida kasutatakse katustetöödel. Samuti leidub seda laepaneelides ning mõnikord seintes ja põradates. Lisaks kasutatakse seda pidurite vooderdustes, tuletõketes elektrikilpiddes, torude isolatsioonis, põrandaplaatides .
 
Kristallograafia
 
Telgsuhted: a:b:c =0.5825:1:1.6049
Raku dimensioonid: a = 5.313, b = 9.12, c = 14.637, Z = 4; beta = 93.167° V = 708.15 Den(Calc)= 2.60
Süngoonia Monokliinne-prismaline
Füüsilised omadused
Värvus Green.
tihedus 2.53 g/cm3
Haabitus: Esineb nõeljate kristallidena
Kõvadus: 2.5
Läige: Siidjas
Kriips: Valge
 
 
Amfibooli rühm
Amosiit
Amosiit on tuntud kui pruun asbest. Selle keemiline valem on Fe7Si8O22(OH)2 . Mikroskoobi all tunneb amosiidi ära hallikas-valgete klaasjate kiude poolest. Tihti kasutatakse seda laeplaatides ning , et muuta isoleerivaid tooteid tulekindlaks .
Krokidoliit
On kiuline vorm ribekiidis, levinud enamasti Lõuna-Aafrikas, aga ka Austraalias ning Boliivias. Keemiline valem on Na2Fe2+3Fe3+2Si8O22(OH)2. Krokidoliidi tunneb mikroskoobi all ära oma siniste kiude poolest. Tavaliselt on selle kiud pehmed ja rabedad.
Kristallograafia.
Telgsuhted: a:b:c =0.5412:1:0.2956
 
Raku dimensioonid:
 
a = 9.769, b = 18.048, c = 5.335, Z = 2; beta = 103.6° V = 914.24 Den(Calc)= 3.40
Süngoonia: Monokliinne-prismaline
 
Füüsikalised omadused
Lõhenevus: Täiuslik
Värvus Sinine, must, tumeroheline
Tihedus 3.4 g/cm3
Haabitus: Kiulised kristallid
Kõvadus: 4
Läige:
Kriips: Klaasjas-siidjas
Rohekas-pruun
 
Tremoliit
Keemiline valem: Ca2Mg5Si8O22(OH)2
Aktinoliit
Keemiline valem: Ca2(Mg, Fe)5(Si8O22)(OH)2
Antofülliit
Keemiline valem:(Mg, Fe)7Si8O22(OH)2
Viimast kolme amfibooli rühma mineraali kasutatakse harvem, kuigi leidub siiski mitmetes ehitus- ja isolatsioonimaterjalides.
 
 
==Mõju tervisele==
Asbesti võib sisse hingata. Kui kivid, muld või tooted, mis sisaldavad asbesti on häiritud, võivad nad eraldada asbesti kiude õhku. On oht, et neid kiude võib sisse hingata ja sattuda [[kopsud]]esse, kuhu nad terveks eluks jääda võivad. Asbestiga kokkupuude pole ohtlik, kui tahke osa jäetakse rahule ja lõhuta seda.
Tõenäoliselt on kõik mingil määral asbestiga oma elu jooksul kokku puutunud. Suuremad asbesti sisaldused õhus on tavaliselt asbesti kaevandustes; ehitiste sees või juures, mille ehitusel on kasutatud asbesti ning parasjagu renoveeritakse või lammutatakse; jäätmeala, kus asbest pole piisavalt hästi kaetud tuule[[erosioon]]i eest; ala, kus esineb asbesti looduslikult, aga on häiritud protsesside poolt, mis purustavad asbesti sisaldavat kivimit või on keerutanud üles pinnaselt tolmu, mis sisaldab asbestikiude.
Asbestist põhjustatud haigused:
====Pleuranaastud====
[[Rindkereõõnes]] asuvaid kopse katab kahe lestmena õhuke läbipaistev kopsukelme ehk [[pleura]]. [[Pleura]]naastud on selgelt piiritletud, [[röntgen]]oloogiliselt kergesti märgatavad tihenenud või armistunud piirkonnad välimisel [[pleura]]lestmel. Sagedamini leidub neid [[pleura]] alumises osas. Mõnikord võivad naastud olla [[lubjastunud]]. [[Pleura]]naastud kujunevad umbes 20 või enama aasta jooksul ja nad ei kujuta ohtu tervisele, kuid on asbestiga kokkupuute [[indikaator]]iks.
====Pleura paksenemine====
Kui asbestikiud satuvad [[kops]]u, võivad nad põhjustada [[pleura] aeglaselt kulgeva [[põletik]]u, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. See takistab rindkere liikuvust ja kahjustab kopsude hingamisfunktsiooni. Pleura paksenemine kujuneb välja umbes 10-20 aasta jooksul peale kokkupuudet asbestiga. Haigestumise tunnusteks on õhupuudus, hingeldus ja valulikkus hingamisel, mis võivad aja jooksul süveneda ning tulemuseks võib olla töövõime langus. Diagnoositakse [[röntgen]]-, [[ultraheli]]- või [[kompuutertomograafilise]] uuringu abil. Pleura paksenemine võib olla palju tõsisemate haiguste, nagu [[asbestoos]], [[mesotelioom]] või asbestist põhjustatud [[kopsuvähk]], eel[[sümptom]]iks.
====Asbestoos====
[[Asbestoos]] on progresseeruv [[hingamisteed]]e haigus, mille põhjuseks on suure hulga asbestikiudude sissehingamine kas pikaajalise või väga intensiivse lühiajalise kokkupuute tulemusena. Kopsudes tekib ärritus ja [[põletik]], mis aja jooksul viib kopsude [[sidekoe]]stumisele ja mille tulemusel väheneb hingamispind ning hingamine muutub ebaefektiivseks. [[Kops]]ukahjustus süveneb aastate jooksul. Kaebusteta peiteperiood [[asbestoos]]i väljakujunemiseks võib ulatuda 25-40 aastani. Tüüpilised haigustunnused on õhupuudustunne, pindmine hingamine, köha, ragisevad helid sissehingamisel, mis kujunevad välja eri ajal. Haigus areneb edasi vaatamata sellele, et kokkupuudet asbestiga enam ei ole. Hingamisraskus, mis tekib alguses vaid füüsilisel pingutusel, häirib lõpuks kõigi igapäevategevuste puhul. Rasketel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga.
Asbestoosi diagnoositakse [[röntgen]]i- ja [[kompuutertomograafilise]] uuringu abil. [[Kops]]ufunktsiooni testiga tehakse kindlaks, kui palju hingamisfunktsioon on langenud. Lõplik diagnoos pannakse kopsu[[biopsia]] põhjal. [[Asbestoos]]i efektiivne ravi puudub.
====Mesotelioom====
[[Mesotelioom]] on harvaesinev [[kops]]u[[kelme]]- või kõhu[[kelme]][[kasvaja]], mille tekke põhjuseks on peaaegu alati kokkupuude asbestiga. Sagedasem on [[mesotelioomi]] teke [[pleura]]l, kõhu[[kelme]] [[mesotelioom]] (peritoneaalmesotelioom) esineb üliharva. Sissehingatud asbestikiud võivad sattuda seedesüsteemi kahel viisil: 1) [[trahhea]] ja [[bronhid]]e limakihile sattunult köhatatakse need kurku ja neelatakse alla, 2) kopsukoest liiguvad kiud [[lümfisüsteem]]i kaudu kõhu[[kelme]]le. Organismi sattunud asbestikiud põhjustavad ümbritsevas [[koes]] [[põletik]]u ning [[organism]]i kaitse[[mehhanism]]id püüavad asbestikiude lammutada, mille tulemusena [[rakk]]ude omadused muutuvad. Haigus areneb aeglaselt, periood asbestiga kokkupuutest kliiniliselt selgelt [[diagnoos]]itava haiguseni on tavaliselt 20-35 aastat.
[[Mesotelioom]]i avastamiseks tehakse [[röntgen]]- või [[kompuutertomograafilised]] uuringud, vajadusel ka [[bronhoskoopia]]. Diagnoos kinnitatakse [[pleura]]- või kõhu[[kelme]][[biopsiaga]]. Ravi on kombineeritud ([[medikamentoosne]], [[kiiritus]]- ja [[kirurgiline]] ravi) ning on suunatud valu leevendamisele, [[kops]]ufunktsiooni parandamisele, [[mesotelioom]]i otsene ravi seni puudub. Prognoos sõltub [[kasvaja]] suurusest avastamisel, selle arengustaadiumist, kasvajaraku tüübist ning teistest asjaoludest. Paljud inimesed elavad 5-10 aastat peale [[mesotelioom]]i diagnoosimist ning enamuse sellest ajast tunnevad ennast hästi, aga keskmine eluiga [[mesotelioom]]i diagnoosiga inimestel on siiski vaid 1-1,5 aastat.
====Asbestist põhjustatud kopsuvähk====
Asbestist põhjustatud [[kopsuvähk]] tekib kopsukoes ja sarnaneb oma olemuselt suitsetamisest põhjustatud vähiga. Inimesed, kellel on [[asbestoos]] (või difuusne [[pleura]] paksenemine) ja kes samaaegselt suitsetavad, võivad sagedamini haigestuda [[kopsuvähk]]i kui need, kellel on [[asbestoos]], kuid kes ei suitseta. Kopsuvähi väljakujunemine võib kesta umbes 20 aastat, prognoos elule on umbes 5 aastat.<ref> {{netiviide | URL = http://www.asbest.ee/ohud_tervisele.htm | Pealkiri = Ohud tervisele}} </ref>
 
 
 
==Viited==
50

muudatust