Polütsüstiliste munasarjade sündroom: erinevus redaktsioonide vahel

Polütsüstilise munasarjade sündroom (PCOS), tuntud ka kui Stein-Leventhali tõbi, on üheks enamlevinuimaks hormonaalseks häireks reproduktiivses eas olevate naiste (15–45-aastased) seas. PCOSi puhul on tegemist heterogeense [[komplekshaigus]]ega, mida iseloomustab [[androgeen]]ide liig, häired [[ovulatsioon]]is, [[polütsütillised munasarjad]] (PCO) ja resistentsus [[insuliin]]ile, viimasega seostatakse lisaks rasvumist, tüüp II [[diabeet]]i ning kõrget [[kolesterool]]i taset. Polütsüstilise munasarjade sündroom mõjutab 5-10% naistest ning [[hirsutism]]i alla kannatajate seas on PCOSi täheldatud rohkem kui 80% ulatuses. PCOSi põhjused ei ole teada, kuid on tugevaid tõendeid, et tegemist võib olla geneetilise häirega.

*[[Polütsüstilised munasarjad]] (PCO): munasarjade[[munasari|munasarjad]] on mahult suurenenud ja sisaldavad arvukalt perifeerselt paiknevaid tsüste, mille suurus võib ulatuda kuni 8 millimeetrini. Tsüstide näol on tegemist lõpuni küpsemata [[folliikul]]itega (munarakualged). PCOSi kandvad naised ongi sageli viljatud tulenevalt sellest, et munarakk ei ole lõpuni arenenud, ei teki ovulatsiooni (munarakk ei vabane) ning ei moodustu [[kollaskeha]] (''corpus luteum'') ([[progesteroon]]i, raseduse püsimist toetava hormooni, allikas). Polütsüstilised munasarjad tekivad, kui munasarjad on mingil põhjusel hakanud tootma ülemäärast kogust androgeene (meessuguhormoone), eelkõige [[testosteroon]]i, mille põhjuseks võivad olla kas [[hüpofüüs]]i poolt toodetud liigne [[luteiniseeriv hormoon]] (LH) või liigne insuliin veres ([[hüperinsulineemia]]), naiste hulgas, kelle munasarjad on tundlikud liigsele insuliinile.

Üheks PCOSi põhjuseks loetakse menstruaaltsüklit kontrollivate hormoonide anormaalset taset. Nende anormaalsuste hulka kuuluvad: tavapärasest kõrgem LH ([[luteiniseeriv hormoon]], tuntud ka kui lutropiin) ja androgeenide[[androgeen]]ide hulk ning tavapärasest madalam FSH ([[folliikuleid stimuleeriv hormoon]]) ja progesterooni[[progesteroon]]i (steroidhormoon, mis on seotud menstruaaltsükli, raseduse ja embrüogeneesiga[[embrüogenees]]iga)hulk.

[[Testosteroon]] on tähtsaim androgeen, mida toodetakse munasarjades ning see on vajalik, sest enamik sellest muudetakse folliikulites östrogeeniks[[östrogeen]]iks, mis on peamine naissuguhormoon. PCO sündroomi puhul aga toodetakse munasarjades keskmisest rohkem testosterooni, jäädes reeglina naiste normaalsest tasemest kas veidi kõrgemaks või selle ülemisse ossa ning sellega kaasuvad mitmed PCOSile iseloomulikud sümptomid.

Teine hormoon, millega PCOSi arengut seostatakse, on [[insuliin]], mida toodetakse pankreases eesmärgiga reguleerida glükoosi[[glükoos]i hulka veres. Paljude PCO sündroomiga naistel on täheldatud insuliinresistentsust[[insuliinresistentsus]]t, mille puhul koed on resistentsed insuliini mõjule, millest tulenevalt on keha sunnitud tootma rohkem insuliini, et puudujääki kompenseerida. Kõrge insuliinitase omakorda mõjutab testosteroonitootmisttestosterooni tootmist munasarjades, testosterooni produtseeritakse ülemääras, mis mõjutab folliikulite küpsemist. Insuliinresistentsus võib samuti viia kaalutõusuni, mis võib süvendada PCOSi sümptomeid tulenevalt sellest, et ülekaalu puhul toodab keha veelgi rohkem insuliini.

Üha enam seostatakse polütsüstiliste munasarjade sündroomi põhjuseid geneetikaga[[geneetika]]ga. On täheldatud PCOSi esinemist perekondades, millest järeldub, et tegu peab olema päriliku häirega. Uuringute käigus on esile kerkinud mitmeid geene[[geen]]e, mis võivad olla PCOSi põhjuseks, kuid mitte ühtegi neist ei ole siiani peamise tegurina välja toodud. Samas on võimalik, et peamist mõju ei avalda mitte üks konkreetne geen, vaid mitmed geenid, mis võiks seletada asjaolu, miks PCO sündroomi sümptomid avalduvad patsientidel erinevalt ja erineval määral.

PCOSi haigestumise risk on suurem naistel, kelle perekonnas on esinenud diabeeti[[diabeet]]i (eriti II tüüpi diabeeti) või varast kiilaspäisust (enne 30ndat eluaastat) meeste seas.

Üheks esimeseks uuringuks, mis läbi viiakse, on [[ultraheliuuring]], mis näitab, kas esinevad polütsüstilised munasarjad või mitte, kuid siinjuures tuleb meeles pidada, et mitte kõigil naistel, kel esinevad polütsüstilised munasarjad, ei ole PCOSi.

Samuti tehakse [[vereanalüüs]], eesmärgiga uurida, kas esineb anormaalsusi hormoonide tasemes.

[[NIH]] (''National Institutes of Health'') määratluse kohaselt esineb PCOS naistel, kel esinevad kõik kolm järgnevat kriteeriumit:

#märgid hüperandrogenismist[[hüperandrogenis]]mist (keemilised ja/või biokeemilised)

#[[oligo-ovulatsioon]] (munarakke tekib liiga vähe)

#[[oligo-ovulatsioon]] või [[anovulatsioon]] (munarakkude küpsematus)

#märgid hüperandrogenismist[[hüperandrogenismis]]t (keemilised ja/või biokeemilised)

#[[hüperandrogenism]]

#oligi[[oligo-ovulatsioon]]/[[anovulatsioon]] ja/või [[polütsüstilised munasarjad]]

*elustiili muutus: PCO sündroomi juures on ülekaalulisuse puhul suurem risk pikaajaliste tervisehädade väljakujunemiseks. Neid on võimalik vältida tervisliku toitumise ning aktiivse eluviisiga, mis viivad kehakaalu langetamiseni. Juba 5% kaalukaotus toob kaasa märkimisväärse sümptomite paranemise. Edukas kaalulangus on kõige edukam viis, kuidas taastada normaalset menstruatsiooni[[menstruatsioon]]i ning ovulatsiooni[[ovulatsioon]]i. Samuti aitab kaalukaotus parandada hüperandrogenismi, insuliinresistentsust samuti suureneb võimalus rasestuda. Tervisliku kehakaalu väljaselgitamiseks saab kasutada [[kehamassiindeksi kalkulaatoritkalkulaator]]it, tervislikuks loetakse vahemikku 19-25.

*ravimite kasutamine: saadaval on mitmeid erinevaid medikamente, mis aitavad leevendada/ravida PCOSiga kaasnevaid sümptomeid nagu näiteks viljatus, [[hirsutism]], [[akne]], menstruaaltsükli häired.

*[[laproskoopia]] (''laparoscopic ovarian drilling'', (LOD)): operatsioon, mille käigus on võimalik munasarjast eemaldada tsüste ja kudesid, mis põhjustavad liigset androgeenide tootmist. Laproskoopia viiakse läbi üldnarkoosis[[üldnarkoos]]is. Nahale tehakse 3-4 lõiget: 1,0 cm pikkune lõige nabarõnganaba lähedale, mille kaudu viiakse [[kõhuõõs|kõhuõõnde]] [[laparoskoop]] (valgusallikaga varustatud peenike kaamera) ja 2-3 umbes 0.5 cm pikkust lõiget alakõhule, mille kaudu viiakse kõhuõõnde instrumendid. Operatsiooni kestus onjääb vahemikku 0,5 - 2 tundi sõltuvalt operatsiooni mahust. On leitud, et laproskoopia alandab testosteroonia[[testosteroon]]i ja [[luteiniseeriva hormoonihormoon]]i (LH) taset ja tõstab [[folliikuleid stimuliseeriv hormoon|folliikuleid stimuliseeriva hormoonihormoon]]i (FSH) hulka. See vähendab hormoonide tasakaalutust ja võib taastada munasarjade normaalse funktsioneerimise.

Polütsüstiliste munasarjade sündroomi kirjeldasid esimestena 1935.aastal ameeriklastest günekoloogid Irving F. Stein, Sr. ja Michael L. Leventhal, kelle järgi häire sai algselt nimeks [[Stein-Leventhali tõbi]].

Esimesed publitseeritud kirjeldused patsiendist, kes kannatas tänapäeva mõistes polütsüstiliste munasarjade sündroomi all, on aastast 1721 ja pärinevad Itaaliast. Munasarjade muutusi tsüstide poolt esmakirjeldati 1844.aastal.